Eesti õigeusu kirikule anti kuus kuud tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks
Eestis jõustunud usuliste ühenduste seaduse muudatus seab julgeolekuriskiga välissidemetele uued piirangud ja annab ühendustele kuus kuud oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Kõige vahetumalt puudutab muudatus Moskva patriarhaadiga seotud Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut, mille juhtimiskorraldus ja edasine tegevus vajavad nüüd selgust.
Tipphetked
- Siseministeerium nõuab, et kõik usulised ühendused, sh Eesti õigeusu kirik, viiksid tegevuse 6 kuu jooksul uue seadusega vastavusse.
- Uued reeglid keelavad juhtimis- ja majandusliku allumise välismaal asuvatele ohtlikele üksustele ning laienevad vaimulikele ja juhatuse liikmetele, kelle elamis- või viisaluba on julgeolekupõhjustel kehtetuks tunnistatud.
- EKÕK peab leidma uue metropoliidi, kuna metropoliit Eugeni lahkus 2024. aasta alguses julgeolekukaalutlustel ning seadusemuudatus nõuab ametikoha täitmist.
Seaduse nõuded ja kuue kuu tähtaeg
Delfi Eesti teatel saatis siseministeerium kõigile usulistele ühendustele kirja, milles selgitab uuenenud seaduse jõustumist ja nõuet viia tegevus kuue kuu jooksul sellega vastavusse.
Ministeeriumi sõnul näeb seadus julgeolekukaalutlustel ette keelatud seotuse katkestamise välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kui see kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Keelatud seotuseks loetakse muu hulgas allumine välisriigis asuva ohtliku üksuse juhtimiskorraldusele, sealhulgas personali eelvaliku tegemine või määramine välismaise isiku poolt, samuti muude korralduslike otsuste järgimine ja majanduslik sõltuvus.
Ministeerium rõhutab, et usutunnistuslik ja õpetuslik seotus ei ole keelu all. Samas märgib ta, et kõiki kirikuõiguslikke või kanoonilisi reegleid ei saa pidada üksnes spirituaalseks seotuseks.
Õigeusu kiriku piiskop Daniel ütles ERR-ile lühidalt, et kirik plaanib järgmise kuue kuu jooksul saada selgust, kuidas uut seadust rakendatakse, ning otsustada, kuidas kirikuelu edasi korraldada.
Vahetu mõju kiriku juhtimisele Eestis
Koos muudatustega hakkavad kehtima ka uued nõuded usuliste ühenduste vaimulikele ja juhatuse liikmetele. Eesti usulise ühenduse vaimulik ega juhatuse liige ei saa olla inimene, kellele on viimase kümne aasta jooksul keeldutud elamisloa andmisest või selle pikendamisest või kelle elamisluba on tunnistatud kehtetuks põhjusel, et ta kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule.Samuti ei saa vaimulik ega juhatuse liige olla inimene, kellele on viimase viie aasta jooksul keeldutud viisa andmisest või selle pikendamisest või kelle viisa on samal julgeolekupõhjusel kehtetuks tunnistatud. Need nõuded hakkavad kehtima kohe seaduse jõustumisel, mis tähendab, et nende täitmine tuleb tagada viivitamata.
Muudatus mõjutab otseselt ka EKÕK-i juhtimist. Kiriku juht metropoliit Eugeni pidi 2024. aasta alguses Eestist lahkuma, sest kaitsepolitsei hinnangul ohustas tema tegevus Eesti julgeolekut, ning seadusemuudatuse järgi tuleb kirikul nüüd leida uus metropoliit.
Meie varasemas loos Eesti presidendivalimiste võimalike soosikute Ülle Madise ja Jonatan Vseviovi kohta käsitlesime, kuidas arutelu keskendus sellele, kes peab võtma initsiatiivi kandidaatide selgete vastuste saamiseks. Kirjutasime, et Madise tugevuseks peeti põhiseaduslikku autoriteeti ja laiemat toetuspinda, samas kui Vseviovi plussina toodi esile välispoliitiline kogemus, ning lõplike otsusteni jõudmine eeldab poliitilises protsessis veel aega ja kokkuleppeid.
Viimased Estonia uudised
- Forex
- Crypto