Eesti kasutab ELi SAFE-laenu kaitsevõime tugevdamiseks

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Eesti kasutab SAFE-laenu kaitseks

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Ciaran Ryan

05.08.2026

Eesti kasutab ELi SAFE-laenu kaitsevõime tugevdamiseks — Eesti tugevdab kaitset

Euroopa julgeolekukeskkonna kiire halvenemine sunnib liikmesriike kiirendama kaitseinvesteeringuid ja suurendama relvatööstuse tootmismahtu. Eesti plaanib lähiaastatel suunata riigikaitsesse igal aastal üle 5% SKPst, et viia arengukavades ette nähtud hangud ellu kiiremini ja suuremas mahus.

Tipphetked

Eesti kasutab Euroopa Liidu SAFE-laenu kaitsevõime tugevdamiseks, mis võimaldab kuni 45-aastase tagasimakseperioodiga hajutatud rahastamist.
SAFE-instrumendi kaudu kaasab Euroopa Liit kapitaliturgudelt kuni 150 miljardit eurot, tingimuseks ühishanked ning vähemalt 65% Euroopa päritoluga lõppkomponendid.
Kaitsekulude tase üle 5% SKPst ja SAFE-mehhanism võimaldavad Eestil viia ellu kiirendatud mahukaid kaitsehankeid, mis peavad lõppema 2030. aastaks.

SAFE-laenu kasutus ja tingimused

According to Estonian Ministry of Finance, Rahandusministeeriumi teatel peab Eesti SAFE-laenu mõistlikuks viisiks rahastada riigi kaitsevõime tugevdamist, sest Euroopa Liit saab suure emitendina laenata Eestist soodsamatel tingimustel. Ministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees ütles, et 45-aastane tähtaeg võimaldab tagasimakseid hajutada pikema perioodi peale ning eri rahastamisallikate ja tähtaegade ühendamine aitab vähendada koormust tulevastele riigieelarvetele.

SAFE kuulub Euroopa Liidu ReArm Europe paketti, mille eesmärk on kiirendada Euroopa kaitsevõime tugevdamist. Selle instrumendi kaudu kaasab Euroopa Liit kapitaliturgudelt kuni 150 miljardit eurot ja laenab selle liikmesriikidele pikaajalisteks kaitseinvesteeringuteks, kusjuures üheks tingimuseks on ühishanked ning vähemalt 65% hangitavate toodete lõppkomponentidest peab pärinema Euroopa Liidust.

Mõju Eesti hangetele ja piirkondlikule julgeolekule

Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsleri Kadri Peetersi sõnul võimaldab üle 5% SKPst ulatuv kaitsekulude tase koos SAFE-mehhanismiga viia NATO kaitseplaanides ja Eesti arengukavades ette nähtud kriitilised investeeringud ellu oluliselt kiiremini ja suuremas mahus. Tema sõnul mõjutavad lähiaastate suuremahulised hanked otseselt nii Eesti kui ka laiema piirkonna julgeolekut.

Kaitseministeerium kasutab SAFE-laenu muu hulgas õhutõrje tugevdamiseks, sõidukite, suurtükimürskude ja muu laskemoona hankimiseks ning Ukraina toetamiseks mehitamata õhusõidukite tarnimise kaudu. Eesti esitas oma lõpliku SAFE-taotluse kaitsetööstuse investeerimiskavana Euroopa Komisjonile 2025. aasta novembris ning selle kava alusel tehtavad hanked ja tarned peavad olema lõpetatud 2030. aastaks.

Eesti on varem kasutanud ka Euroopa Komisjoni rahastusinstrumente, laenates SURE-programmi kaudu 230 miljonit eurot, et tagantjärele rahastada valitsuse 2020. aasta erakorralisi kulutusi COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks.

Meie varasemas artiklis 2027. aasta eelarveotsuste ja kaitsekulude eelistamise kohta kirjeldasime, kuidas valitsus plaanib suunata rohkem vahendeid riigikaitsesse muude valdkondade arvelt. Seal käsitleti ka kulukärbete ja investeeringute ülevaatuse vajadust ning seda, kuidas kaitseinvesteeringute kasv suurendab survet teistele eelarveridadele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?