Eesti valitsus valmistab 2027. aasta eelarveks ette kulukärpeid ja investeeringute ülevaatust

Eesti valitsus valmistab 2027. aasta eelarveks ette kulukärpeid ja investeeringute ülevaatust
2027 eelarve: kärped ees

Eesti valitsus valmistub 2027. aasta eelarveotsusteks olukorras, kus riigieelarvest on viimase kolme aasta jooksul juba kärbitud ligi 1,4 kuni 1,5 miljardit eurot. Samal ajal on kaitsevõime saanud lisaraha, mis on tõstnud Eesti kaitseinvesteeringute osakaalu 5,4 protsendiga NATOs teisele kohale.

Tipphetked

  • Eesti valitsus valmistab 2027. aasta eelarveks ette kulukärpeid ja vaatab üle riigi investeeringud, et suunata rohkem vahendeid kaitsekuludesse.
  • Peaminister Kristen Michal teatas plaanist vähendada rahastust erinevatelt haldusteenustelt ning prioritiseerida eelarveridu ja projektide lõpetamise järjekorda.
  • Kaitsekulude eelistamine 2027. aasta eelarves suurendab survet teistele riikliku kulustruktuuri valdkondadele, suunates fookuse strateegilisele rahakasutusele.

Eelarvevalikute fookus ja investeeringute ülevaatus

Delfi Eesti teatel ütles peaminister Kristen Michal, et senised kärped on suunanud rohkem vahendeid kaitsekuludesse ning järgmiste eelarveotsuste puhul otsib valitsus kokkuhoidu teistest valdkondadest.

Michali sõnul tahetakse raha vähendada erinevatelt haldusteenustelt. Selleks plaanib valitsus üle vaadata, milliseid teenuseid riik edaspidi rahastab, ning hinnata uuesti ka Eesti riigi investeeringuid.

Mõju avalikule sektorile ja kulustruktuurile

Kaitsekulude eelistamine tähendab, et surve muudele eelarveridadele püsib ka 2027. aasta eelarve koostamisel. See viitab võimalusele, et valitsus keskendub rohkem põhiteenuste valikule ja investeeringute prioriseerimisele, et vabastada raha strateegilisteks eesmärkideks.

Michali hinnangul on senine eelarvepoliitika juba näidanud, et lisaraha kaitsele tuleb teiste kulude arvelt. See seab suurema tähelepanu alla nii halduskulude tõhususe kui ka pooleliolevate riiklike objektide lõpetamise järjekorra.

Meie varasemas artiklis Mart Võrklaeva eelarvekärbete ettepanekutest kirjeldasime kuut võimalikku kokkuhoiusuunda, mille eesmärk on vähendada riigi püsikulusid ilma uusi maksutõuse tegemata. Juttu oli muu hulgas tippametnike palgatõusu aeglustamisest, mõnede hooneprojektide edasilükkamisest, avaliku sektori puhkusepäevade kärpimisest ning omavalitsuste tulubaasi ümbervaatamisest, hinnangulise mõjuga 100–150 miljonit eurot aastas.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele