Euroopa Komisjon alustab Eesti suhtes uusi rikkumismenetlusi ELi direktiivide ülevõtmise tõttu

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Euroopa Komisjoni rikkumismenetlused Eesti suhtes

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Dan Blystone

3 tundi tagasi

Euroopa Komisjon alustab Eesti suhtes uusi rikkumismenetlusi ELi direktiivide ülevõtmise tõttu — EL käivitab uued menetlused

Eesti satub Euroopa Komisjoni uute rikkumismenetluste hulka koos mitme teise liikmesriigiga, kuna osa ELi direktiivide ülevõtmisest on jäänud komisjoni hinnangul lõpetamata. Menetlused puudutavad keskkonnakuritegude, tuletistehingute vastaspoole riski ja võrdõigusasutuste nõudeid, millel on mõju nii õiguskeskkonnale kui ka majandusele.

Tipphetked

Eesti suhtes algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse, kuna riik ei ole üle võtnud keskkonnakuritegude direktiivi (EL) 2024/1203, mille tekitatav kahju ulatub igal aastal 80–230 miljardi euroni.
Eesti ja veel 20 liikmesriigi vastu algatati rikkumismenetlus seoses tuletistehingute vastaspoole riski raamdirektiivi (EL) 2024/2994 mittetäieliku ülevõtmisega, mõjutades finantssektori riskijuhtimist.
Eestis võib regulatiivne mõju suureneda, kuna rikkumismenetlused hõlmavad ka võrdõigusasutuste miinimumnõuete direktiivide (EL) 2024/1499 ja 2024/1500 puudulikku ülevõtmist, mõjutades avalikku sektorit ning finants- ja sotsiaalpoliitikat.

Direktiivide ülevõtmise puudujäägid

According to Delfi Eesti, Euroopa Komisjon algatab 23 liikmesriigi, sealhulgas Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna need riigid ei ole teatanud meetmetest, millega võetakse täielikult üle keskkonnakuritegude direktiiv (EL) 2024/1203.

Komisjoni hinnangul põhjustavad keskkonnakuriteod märkimisväärset kahju keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas laiemalt. Tegemist on maailma suuruselt neljanda organiseeritud kuritegevuse liigiga, mille tekitatav kahju ulatub igal aastal hinnanguliselt 80 kuni 230 miljardi euroni.

Lisaks alustab komisjon rikkumismenetlust Eesti ja veel 20 liikmesriigi suhtes, kuna need ei ole täielikult üle võtnud direktiivi (EL) 2024/2994, mille eesmärk on kehtestada ühtsed eeskirjad vastaspoole riski käsitlemiseks tuletistehingutes. See puudutab finantssektori riskijuhtimise raamistikku ja ühtsete turureeglite rakendamist Euroopa Liidus.

Mõju Eesti regulatiivsele ja institutsionaalsele keskkonnale

Komisjon alustab eraldi rikkumismenetlusi ka Eesti ning veel 21 liikmesriigi suhtes seoses sellega, et nad ei ole teatanud võrdõigusasutustele kohaldatavaid nõudeid käsitlevate direktiivide (EL) 2024/1499 ja (EL) 2024/1500 täielikust ülevõtmisest.

Need direktiivid seavad kogu Euroopa Liidus miinimumnõuded võrdõiguslikkust edendavate asutuste tööle mitmes olulises valdkonnas. Nende hulka kuuluvad suuremad volitused diskrimineerimise vastu võitlemiseks, sõltumatus välisest mõjust ning piisavad inim-, tehnilised ja rahalised ressursid oma ülesannete täitmiseks.

Võrdõigusasutused toetavad diskrimineerimise ohvreid, korraldavad uuringuid, avaldavad aruandeid ja annavad soovitusi diskrimineerimisega seotud küsimustes. Seetõttu ulatub menetluste mõju lisaks õiguslikule vastavusele ka Eesti avaliku sektori toimimisele ning finants- ja sotsiaalpoliitika rakendamisele.

Meie varasemas artiklis kliimaseaduse eelnõu teisest lugemisest käsitlesime, kuidas Riigikogus jätkub vaidlus eelnõu mõju üle ettevõtjatele ja keskkonnapoliitikale. Kirjutasime, et Isamaa piirdus ettepanekuga lükata seaduse jõustumine 2028. aasta algusse ning seadis kahtluse alla eelnõu vajalikkuse, mis suurendab ebakindlust Eesti keskkonnaregulatsiooni edasise suuna suhtes.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?