Iraan hoiab Hormuzi väina suletuna, USA diplomaatilised jõupingutused saavad uue tagasilöögi
Iraan on eitanud, et USA-ga peetaks rahukõnelusi, ning hoiatanud, et Hormuzi väin jääb suletuks, kuni Washington täidab konflikti lõpetamiseks seatud tingimused. See teade on vähendanud lootusi diplomaatilisele läbimurdele, sest jätkuvad rünnakud kaubalaevade vastu ohustavad üleilmseid energiatarneid.
Tipphetked
- Iraan eitab USA-ga peetavaid rahukõnelusi ja kinnitab, et Hormuzi väin jääb suletuks.
- Teheran nõuab sanktsioonide leevendamist ja piirkondliku vaenutegevuse lõpetamist.
- Tankerirünnakud ohustavad naftatarneid, Brenti hind tõuseb.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
Iraani julgeolekuametnik Mohsen Rezaei ütles, et Teheran ootab USA-lt selget vastust seitsmele rahukõneluste tingimusele, ning lükkas tagasi teated võimalikust kohtumisest Kataris. Al Jazeera andmetel järgnesid tema kommentaarid president Donald Trumpi avaldusele, et diplomaatiline edu on võimalik ja edasised USA rünnakud Iraani vastu pole vajalikud.
Iraan seab Hormuzi väina taasavamisele tingimused
Teheran pole kõiki seitset nõudmist avalikustanud, kuid Iraani ametnikud on nimetanud mitu peamist tingimust, sealhulgas USA sanktsioonide tühistamise, USA mereblokaadi lõpetamise ja vaenutegevuse peatamise kogu piirkonnas. Iraan on ühtlasi nõudnud, et Iisraeli rünnakud Liibanonile lõpetataks osana mis tahes ulatuslikumast kokkuleppest.
Välisminister Abbas Araghchi sõnul võiks Hormuzi väin taasavaneda kahe päeva jooksul, kui need tingimused täidetakse. Iraani ametnikud kinnitavad aga, et Washington pole seni andnud vastuvõetavat vastust, mistõttu on laevaliikluse taastumise väljavaated ebakindlad.
Vaidlus toob esile lahknevuse Washingtoni ja Teherani avalike seisukohtade vahel. USA ametnikud on rõhutanud võimalust konflikt lõpetada ilma täiendavate sõjaliste operatsioonideta, kuid Iraan on selgelt öelnud, et veetee taasavamine eeldab konkreetseid järeleandmisi, mitte diplomaatilisi lubadusi.
Diplomaatilised jõupingutused jätkuvad, tankerirünnakud sagenevad
Katar on endiselt keskne vahendaja konflikti lõpetamise püüdlustes. Riigi peaminister kohtus Washingtonis Trumpiga ning pidas seejärel Pariisis täiendavaid kõnelusi Saudi Araabia ja Euroopa ametnikega. Seal arutasid G7 välisministrid sõja julgeoleku- ja majandusmõjusid.
USA välisminister Marco Rubio andis samuti mõista, et Washington on diplomaatiale avatud, jätkates samal ajal Iraanile majandusliku surve avaldamist. Sellest hoolimata on lahingutegevus jõudnud üheksandasse kuusse ning kaubalaevandus läbi Hormuzi väina on endiselt märkimisväärses ohus.
Iraani revolutsioonikaart teatas, et kolm naftatankerit süttisid teisipäeval pärast meremiinidele sõitmist. Suurbritannia merendusamet teatas eraldi kahest tankeritega seotud vahejuhtumist, sealhulgas ühest, kus tundmatu mürsk tabas tankerit Omaani lähedal. Mereseireasutused on novembris Hormuzi väinas ja selle ümbruses registreerinud vähemalt 37 laevavastast rünnakut – see on suurim kuine arv sõja algusest saadik.
Nafta hind tõuseb, laevandushäired ohustavad tarneid
Naftaturg on endiselt tundlik Hormuzi väina pikaajalise sulgemise võimaluse suhtes, sest see piiraks tarneid Lähis-Ida suurtelt tootjatelt ja suurendaks veokulusid. Jätkuvad rünnakud tankerite vastu võivad energiavoogude taastamise veelgi keerulisemaks muuta, isegi kui diplomaatilised kõnelused edenevad.
Brenti toornafta hind tõusis viimaste turuandmete järgi 0,89% ehk 0,82 dollari võrra, 92,83 dollarini barreli eest. USA West Texas Intermediate'i (WTI) hind kerkis 0,37% ehk 0,32 dollari võrra, 86,75 dollarini barreli eest.
Hinnatõus peegeldab jätkuvat muret tarnehäirete pärast, hoolimata Washingtoni püüdlustest pingeid leevendada. Kuni Iraan ja USA ei jõua kokkuleppele Hormuzi taasavamises, jääb uute laevandushäirete oht tõenäoliselt naftahinda oluliselt mõjutavaks teguriks.
Samuti kirjutasime pärast Pariisis toimunud G7 kõnelusi sellest, kuidas USA esitas Iraani strateegia, mille keskmes on sanktsioonid.
- Forex
- Crypto