Euroopa Komisjon esitab täiustatud materjalide tegevuskava ELi tööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks
Euroopa Liit seab pikaajalise eesmärgi muuta oma täiustatud materjalide alane teadusbaas 2035. aastaks ulatuslikumaks tööstuslikuks tootmiseks. Ettepanek keskendub strateegilistele sektoritele, sealhulgas energeetikale, liikuvusele, elektroonikale, ehitusele, tervishoiule, lennundusele ja kaitsetööstusele, ning ühendab investeerimiseesmärgid liikmesriikide tihedama koostööga.
Tipphetked
- Euroopa Komisjoni Euroopa täiustatud materjalide tegevuskava seab eesmärgiks suurendada 2035. aastaks 20% võrra investeeringuid, ELis tegutsevate idu- ja kasvufirmade arvu ning täiustatud materjalide projektide rakendusvalmidust.
- Tegevuskava keskendub laboriuuringutest kommertskasutuseni jõudmise kiirendamisele. Tulemusnäitajaid jälgib täiustatud materjalide tehnoloogianõukogu ning vahehindamine toimub 2028. aasta lõpuks.
- Euroopa täiustatud materjalide sektor, mis toetab 1,5 miljonit töökohta ja 15 000 ettevõtet, saab aastateks 2021–2027 programmi „Euroopa horisont“ kaudu 2,3 miljardi euro suuruse rahastuse, et hoogustada kasvu ja tugevdada tööstuse konkurentsivõimet.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
2035. aasta eesmärgid ja poliitikaraamistik
Nagu teatas Euroopa Komisjon, on kavandatava Euroopa täiustatud materjalide tegevuskava eesmärk teha EList 2035. aastaks ohutumate ja kestlikumate täiustatud materjalide leiutamise, tootmise ja kasutamise alal ülemaailmne liider. Kavas seatakse selleks aastaks kolm sihtnäitajat: täiustatud materjalide teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute suurendamine 20% võrra, valdkonnas tegutsevate ELi idu- ja kasvufirmade arvu suurendamine 20% võrra ning projektide osakaalu kasvatamine 20%-ni, mille puhul jõutakse kõrgema rakendusvalmiduse tasemeni.Komisjoni sõnul on tegevuskava eesmärk kiirendada teekonda laboriuuringutest kommertskasutuseni ja toetada materjalide laiemat kasutuselevõttu tööstuses. Samuti tehakse ettepanek luua liikmesriikide tihedama koostöö raamistik, et investeeringuid paremini kooskõlastada, lühendada teadustöö ja turule jõudmise vahele jäävat aega, tugevdada strateegilist autonoomiat ning kindlustada Euroopa tehnoloogilist positsiooni.
Komisjoni president Ursula von der Leyen ütleb, et täiustatud materjalid on Euroopa rohepöörde, majandusliku julgeoleku ja üleilmse konkurentsivõime seisukohalt keskse tähtsusega. Ettepaneku peab veel heaks kiitma Euroopa Liidu Nõukogu. Edusamme hakatakse jälgima tulemusnäitajate abil, mille üle teeb järelevalvet täiustatud materjalide tehnoloogianõukogu. Esimene vahehindamine on kavas 2028. aasta lõpuks ning täielik rakendamisaruanne 2030. aasta lõpuks.
Tööstuslik mõju strateegilistes sektorites
Täiustatud materjale kasutatakse juba kõikjal Euroopa majanduses, alates hoonete energiatõhususe ja tuuleturbiinide parandamisest kuni elektrisõidukite akude, transpordikomponentide ja 3D-prinditud meditsiiniliste implantaatide tugevdamiseni. Komisjoni hinnangul võivad aatomitasandil välja töötatud materjalid muuta tooted kergemaks, tugevamaks, nutikamaks ja tõhusamaks ning toetada sektoreid, mille tähtsus liidu vastupanuvõime ja majandusliku julgeoleku jaoks üha kasvab.Euroopal on juba arvestatav vundament: täiustatud materjalidega tegeleb üle 15 000 ettevõtte ning valdkond toetab kogu ELis ligikaudu 1,5 miljonit töökohta. Komisjoni sõnul vajab sektor edasise kasvu saavutamiseks nüüd tugevamaid sidemeid ökosüsteemi osaliste vahel, kiiremat ligipääsu katsetamis- ja pilootrajatistele, paremaid oskusi, vastupidavamaid tarneahelaid, selgemaid regulatiivseid raamistikke ning paremat andmete koostalitlusvõimet.
Algatuse viie 2030. aasta prioriteetse valdkonna raames kutsutakse liikmesriike suunama teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid strateegilistesse sektoritesse, kasutama avastuste ja katsetamise kiirendamiseks digiteerimist ning tehisintellekti, lühendama turule jõudmise aega paremate kvalifitseerimissüsteemide ja taristule juurdepääsu abil, toetama tootmise suurendamist nõudluspõhiste meetmete ja riigihangetega ning leevendama oskustöötajate puudust koolituse, ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu. Ettepanek tugineb komisjoni 2024. aasta teatisele täiustatud materjalide kohta tööstusliku liidripositsiooni saavutamiseks. Aastateks 2021–2027 on EL juba eraldanud valdkonnale programmi „Euroopa horisont“ raames 2,3 miljardit eurot.
Oleme varem käsitlenud Putini APECi-teemalisi sõnavõtte ELi tööstuse konkurentsivõime kohta sanktsioonide ja kaubanduspoliitika kontekstis.
Viimased EU Sanctions uudised
- Forex
- Crypto