Euroopa tehingujärgne killustatus tõstab säästude ja investeeringute liidu kulusid

Traders Union
Kõik uudised
Finantsasutused
Euroopa tehingujärgse killustatuse kulud

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Oleksii Zaichenko

10.10.2026

Euroopa tehingujärgne killustatus tõstab säästude ja investeeringute liidu kulusid — Euroopa kulukas killustatus

Euroopa püüdlus süvendada kapitaliturge toob taas tähelepanu alla selle, kuidas aktsiatehinguid pärast teostamist kliiritakse, arveldatakse ja hoitakse. Kuigi killustunud kauplemiskohad võivad toetada tõhusust, peetakse killustunud tehingujärgset taristut kulusid suurendavaks, konkurentsi piiravaks ja finantsstabiilsuse seisukohast kompromisse tekitavaks.

Tipphetked

Vaid umbes 40% Euroopa aktsiatega kauplemisest toimub nüüd noteerimisbörsil ning tehingujärgne killustatus suurendab kulusid ja hoiab struktuursed tõkked lahendamata.
ESRB hoiatab, et CCPde killustatus suurendab tagatisvajadust ja protsüklilisust, samas kui CSDde kontsentratsioon tekitab üksikutest tõrkepunktidest tulenevaid stabiilsusriske.
Draghi 2024 ja ESRB kutsuvad üles tugevdama Euroopa tasandi regulatiivset järelevalvet, et käsitleda piiriüleseid riske, hinnastamisvõimu ning kliirimise ja arvelduse läbipaistvust.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Tehingujärgne struktuur ja reformivõimalused

Nagu ESRB teatab, on Euroopa aktsiate tehingujärgne korraldus vaatamata aastaid kestnud konkurentsi suurendamisele suunatud reformidele endiselt pikaajaline takistus paremini toimivatele kapitaliturgudele. Hinnangu kohaselt on reguleerivad asutused saavutanud kauplemises suuremat edu kui kliirimises, arvelduses ja väärtpaberite hoidmises, mistõttu püsivad märkimisväärsed piiriülesed tõkked.

Enne 2007. aastat toimisid Euroopa riikides väärtpaberite kauplemises ja tehingujärgsetes teenustes suuresti riiklikud monopolid. Pärast seda, kui finantsinstrumentide turgude direktiivid avasid kauplemise suuremale konkurentsile, on aktsiatega kauplemine üha enam jagunenud eri kauplemiskohtade vahel ning nüüd toimub vaid umbes 40% Euroopa aktsiatega kauplemisest noteerimisbörsil.

See muutus on teravdanud tähelepanu sellele, mis toimub pärast tehingu teostamist, sest tehingud muutuvad lõplikuks alles siis, kui raha ja väärtpaberid on vahetatud ning omandiõigus registreeritud. Varasemad jõupingutused 2001. ja 2003. aastal kindlaks tehtud Giovannini tõkete kõrvaldamiseks ei ole struktuurseid kitsaskohti täielikult lahendanud ning Draghi 2024. aasta aruandes on taas esile tõstetud piiratud konkurents tehingujärgsetes teenustes.

Stabiilsusriskid ja mõju Euroopa järelevalvele

ESRB toob esile neli peamist finantsstabiilsuse probleemi, mis on seotud võimalike muutustega turustruktuuris. Killustatus kesksete vastaspoolte ehk CCPde vahel vähendab mitmepoolset netotamist ja suurendab tagatiste koguvajadust, mis võib turustressi perioodidel võimendada protsüklilist survet.

Samas võib kontsentratsioon emitentide keskdepositooriumides ehk CSDdes tekitada arveldusahelas üksikuid tõrkepunkte – riski, mis võib liiga tsentraliseeritud Euroopa mudeli puhul süveneda. Koostalitlusvõime kokkulepped võivad leevendada mõningaid netotamisprobleeme, kuid need võivad avada ka nakkuskanaleid CCPde vahel, samal ajal kui hajusraamatu tehnoloogia ja pärandsüsteemide kooseksisteerimine tõstatab täiendavaid küsimusi netotamise tõhususe ja tagatisvajaduse kohta stressiolukorras.

Analüüs järeldab, et tehingujärgse killustatuse vähendamine eeldaks tõenäoliselt Euroopa tasandi reguleerivate asutuste ja järelevalvajate tugevamat rolli riikliku tasandi asemel. Selle hinnangul võiks tsentraliseeritum järelevalve vähendada regulatiivset kallutatust, käsitleda piiriüleste ülekandumismõjude riske ning parandada kliirimise ja arvelduse läbipaistvust ning hinnastamise ühtlustumist, aidates tasakaalustada CCPde ja eelkõige CSDde hinnastamisvõimu.

Meie varasem artikkel tokeniseeritud aktsiate kiirest kasvust selgitas, kuidas nõudlus ööpäevaringse juurdepääsu järele aktsiatele suunab üha suurema osa aktsiaekspositsioonist plokiahela taristule. Märkisime, et kuigi need tokenid järgivad tavaliselt traditsioonilisi aktsiaid suhtes 1:1, arveldatakse need tavapärase kliirimise ja arvelduse asemel krüptovõrkudes, mis võib pikendada kauplemisaegu, kuid millega kaasneb ka vähem küps turustruktuur ja alusaktsiaga seotud tavapärane volatiilsus.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?