EKP pangandusjärelevalve toetab väärtpaberistamise taastamist, hoiatades kindlustusega seotud struktuuride ja madalamate kapitalipõrandate eest

Traders Union
Kõik uudised
Finantsasutused
EKP toetab väärtpaberistamise taastamist

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Igor Krasulya

7 tundi tagasi

EKP pangandusjärelevalve toetab väärtpaberistamise taastamist, hoiatades kindlustusega seotud struktuuride ja madalamate kapitalipõrandate eest — EKP toetab väärtpaberistamist

Euroopa pangandusjärelevalve toetab jõupingutusi piirkonna väärtpaberistamisturu elavdamiseks, nõudes samal ajal kapitalikergenduse ja riskide ülekandmise kaitsemeetmeid. Selline seisukoht kujuneb ajal, mil sünteetiliste tehingute maht kasvab, tehisintellektiga seotud laenud ja küberriskid saavad üha suurema tähelepanu osaliseks ning poliitikakujundajad arutavad muudatusi pankade kapitali- ja turuintegratsiooni reeglites.

Tipphetked

EKP järelevalvenõukogu liige Pedro Machado toetab väärtpaberistamisturu elavdamist, kui kaitsemeetmed säilivad. Ta märgib, et sünteetilise väärtpaberistamise maht peaaegu kahekordistus 2022. aastast 2025. aasta lõpuni.
Machado hoiatab, et kindlustusandjate pakutava rahastamata krediidiriski kaitse kavandatav käsitlus STS-märgise puhul ei pruugi kajastada maksejõuetuse riski ning erineb EKP soovitustest.
Machado soovitab hoida kõrgema nõudeõiguse järguga osade absoluutsed riskikaalu alampiirid üle 7% ning hoiatab, et vastupidava STS-väärtpaberistamise madalamad tasemed võivad nõrgendada usaldatavusnõudeid.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Väärtpaberistamise kaitsemeetmed ja kapitaliga seotud mured

Nagu teatas Euroopa Keskpanga pangandusjärelevalve, viidates EKP järelevalveharule, ütleb EKP järelevalvenõukogu liige Pedro Machado, et väärtpaberistamine on pankadele kapitali- ja krediidiriski juhtimiseks õiguspärane ning tõhus vahend, kui tehingud on nõuetekohaselt struktureeritud ja nendega kaasneb märkimisväärne riskide ülekandmine. Tema sõnul võiks Euroopa Komisjoni ettepanek turu elavdamiseks toetada Euroopas laenamist ja kapitalituru tegevust, kuid üksnes juhul, kui kaitsemeetmed säilivad ja riskidega tegeletakse läbipaistvalt.

Machado sõnul ei eelista järelevalveasutused sünteetilist ega rahapõhist väärtpaberistamist, kui juhtimine, riskihaldus ja kaitsemeetmed on piisavad. Ta märgib, et sünteetilise väärtpaberistamise maht on järsult kasvanud: tehingute mahud peaaegu kahekordistusid ajavahemikus 2022. aastast 2025. aasta lõpuni ning aluspositsioonide maht kasvas enam kui kaks korda. Samas hoiatab ta, et vastaspoole krediidirisk on endiselt keskne probleem, eriti juhul, kui kaitse ei ole rahastatud.

Samuti väljendab ta muret esialgse poliitilise kokkuleppe pärast, millega antakse kindlustusettevõtetele suurem roll STS-märgisele vastavates sünteetilistes väärtpaberistamistes. Kuigi tema sõnul sisaldab kokkulepe positiivseid elemente, leiab ta, et kindlustusandjate rahastamata krediidiriski kaitse kavandatav käsitlus erineb EKP soovitusest ega pruugi arvestada riskiga, et kindlustusandja ei pruugi seda kaitset pakkuda.

Kapitalireeglite kohta ütleb Machado, et EKP on toetanud kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonidele absoluutseid riskikaalu alampiire, mitte riskitundlikke alampiire. Tema sõnul eelistaksid järelevalveasutused, et kõrgema nõudeõiguse järguga osade alampiirid ei langeks alla 7%. Ta lisab, et vastupidavaks STS-väärtpaberistamiseks kavandatud tase võib olla liiga madal ja nõrgendada usaldatavusnõudeid.

Laiemad pangandusriskid: tehisintellekt, likviidsus ja turuintegratsioon

Machado sõnul jälgivad järelevalveasutused, kuidas pangandusvälised finantsvahendajad kasutavad üha enam platvorme sünteetiliste väärtpaberistamiste ümberpakendamiseks: kindlustusettevõtted võtavad krediidiriski krediidiga seotud võlakirjadelt, samal ajal kui pangad rahastavad neid võlakirju. Tema sõnul ilmnes see suundumus esimest korda 2024. aasta lõpus ja kasvas 2025. aastal. Ta hoiatab, et keerukuse ja läbipaistmatuse suurenemine ning tihedamad sidemed pangandussüsteemiga võivad kaasa tuua põhjalikuma järelevalvehinnangu ja jätta tehingud kiirendatud SRT-käsitluse alt välja.

Ta ütleb, et EKP uurib ka seda, kuidas pangad rahastavad tehisintellektiga seotud riskipositsioone, sealhulgas andmekeskusi, osana laiemast krediidiriski ja laenustandardite järelevalvest. Machado sõnul hõlmab andmekeskuste rahastamine maa soetamist, arendamist, ehitamist ja käitamist ning on seotud nii kinnisvaraarenduse kui ka energia kestlikkusega. Järelevalveasutused hindavad, kuidas neid riske hinnastatakse ja krediidiotsustes arvesse võetakse.

Pankades tehisintellekti kasutuselevõtu kohta ütleb Machado, et umbes 85% pankadest kasutab juba generatiivset tehisintellekti näiteks pettuste tuvastamiseks, kliendi tundmise kontrollideks, tehingute seireks ja krediidiskoorimiseks. Tema sõnul muudavad kõige arenenumad tehisintellektimudelid ka küberturvalisusega seotud riske, lühendades ajavahemikku haavatavuse avastamise ja selle ärakasutamise vahel. Seetõttu on kiire turvaparanduste paigaldamine ja tugevam küberhügieen üha olulisemad, samal ajal kui põhjalikum järelevalvehinnang sõltub pankade tegevuskavadest, mis tuleb esitada oktoobri lõpuks.

Machado sõnul võib digiteerimine suurendada hoiuste volatiilsust, kuigi EKP uuringud ei näita, et internetipanga või rakenduste laialdasem kasutamine oleks hoiused seni ebastabiilsemaks muutnud. Tema sõnul võivad tehisintellekti agendid, mis suunavad kliente parimate hoiuseintresside juurde, seda riski võimendada, kuid pangad võivad sellele vastu astumiseks kasutada ka tehisintellektil põhinevat hinnakujundust ja personaalseid pakkumisi.

Ta kordab ka EKP seisukohta, et Euroopa pangandusturg peaks olema paremini integreeritud. Tema sõnul toimub pangandusliidus antav laenutegevus endiselt valdavalt riigisiseselt ning piiriülene ettevõtete laenamine on jätkuvalt piiratud. Machado sõnul on tütarettevõtete tasandil kinni umbes 230 miljardit eurot kvaliteetseid likviidseid varasid, mis saaksid reaalmajandust tõhusamalt toetada, kui need saaksid nõuetekohaste kaitsemeetmetega toimivas pangandusliidus üle piiri liikuda.

Euroopa Komisjoni laiemast lihtsustamiskavast rääkides ütleb Machado, et enne selliste regulatiivsete kaitsemeetmete nagu väljundpõranda või teise samba suuniste leevendamist peaksid poliitikakujundajad vastupidavust terviklikult hindama. Tema sõnul võivad kapitalinõuete ja väärtpaberistamise reeglite muudatused suurendada pankade kapitalikergendust, kuid järelevalveasutused peaksid vältima piiri hägustamist kasuliku lihtsustamise ja pangandussüsteemi vastupidavuse vähendamise vahel.

Meie varasemas ülevaates IMF-i oktoobri väljavaatest rõhutasime, et Euroopa taastumine on endiselt ebaühtlane: Saksamaa ja Ühendkuningriigi väljavaated paranevad, Hispaania on suhteliselt tugev ning Prantsusmaa on jätkuvalt nõrk. Märkisime, et püsiv inflatsioon, piiratud eelarveruum ja konkurentsivõime lõhed kujundavad krediidituru meeleolu ning laenutingimusi, mistõttu on nõrgemad majandused kõrgemate rahastamiskulude ja muutuvate kaubandusmustrite suhtes haavatavamad.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?