EKP järelevalve toetab regulatiivset ajakohastamist Euroopa panganduse stabiilsuse kaitsmiseks

Traders Union
Kõik uudised
Finantsasutused
EKP toetab pangandusregulatsiooni ajakohastamist

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Pavlo Kot

Eile

EKP järelevalve toetab regulatiivset ajakohastamist Euroopa panganduse stabiilsuse kaitsmiseks — Pangandusreeglite ajakohastamine

Euroopa pangandusjärelevalve nõuab regulatsioonide ajakohastamist, kuna pangad võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid, mis võivad kehtivatest reeglitest kiiremini areneda. Selle eesmärk on säilitada finantsstabiilsus, vähendades samal ajal tarbetuid vastavuskulusid ja tagades pankade vastupidavuse tingimuste halvenemisel.

Tipphetked

EKP järelevalvenõukogu liige Sharon Donnery hoiatas 6. novembril 2026, et vananenud reeglid suurendaksid kulusid ja nõrgendaksid pangandussüsteemi kaitset.
Donnery viitas kooskõlale Finantsstabiilsuse Nõukogu põhimõtete eelnõuga ning toetas protsesside lihtsustamist, tehnoloogia vastutustundlikku kasutuselevõttu ja riskipõhise järelevalve tõhustamist.
Ta rõhutas, et kapitali- ja likviidsusnõuded jäävad keskseks, kuid kutsus üles looma paremini lõimitud ühtset turgu ja parandama piiriülese tegevuse tingimusi, et suurendada Euroopa panganduse vastupidavust.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

EKP põhjendus järelevalvemeetmete ajakohastamiseks

Nagu selgitas Euroopa Keskpank oma pangandusjärelevalve eest vastutava üksuse peaettekandes, leiab järelevalvenõukogu liige Sharon Donnery, et pangandusreeglite ja järelevalvetavade muutmata jätmine järgmisel kümnendil suurendaks kulusid ja nõrgendaks kaitset finantssüsteemi arenedes.

Frankfurt am Mainis 6. novembril 2026 toimunud IIF-i Euroopa pangandusregulatsiooni ja -järelevalve kollokviumil esinedes ütles Donnery, et osa kehtivaid kaitsemeetmeid võib ka edaspidi tõhus olla, kuid teised võivad jätta pangad ja ametiasutused avatuks riskidele, mille maandamiseks neid ei loodud. Tema sõnul kulutaksid pangad ja järelevalveasutused ka edaspidi aega ja raha nõuetele, mis pole enam kasulikud, või ülesannetele, mida tehnoloogia suudab täita kiiremini ja odavamalt.

Donnery seostab seda lähenemisviisi Finantsstabiilsuse Nõukogu hiljuti avaldatud põhimõtete eelnõuga, mis on tema sõnul tihedalt kooskõlas EKP-s juba kavandatavate reformidega. Nende hulka kuuluvad protsesside lihtsustamine, uute tehnoloogiate ja tööriistade vastutustundlik kasutuselevõtt, keskendumine kõige olulisematele riskidele ning vastupidavuse säilitamine.

Samuti kutsub ta sidusrühmi, sealhulgas finantsasutusi, teadlasi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, esitama tõendeid ja jagama kogemusi Finantsstabiilsuse Nõukogu moderniseerimisteemalise avaliku konsultatsiooni raames.

Stabiilsuse eesmärgid ja mõju Euroopa pangandussektorile

Donnery sõnul ei tähenda finantssüsteemi turvalisuse tagamine riskide kõrvaldamist, sest majanduse laiemaks kasvuks peavad pangad jätkama laenamist, eluasemete rahastamist ja ettevõtete investeeringute toetamist. Selle asemel sõltub turvalisus sellest, kas pangad juhivad võetud riske ning hoiavad alles piisavalt vahendeid, et tulla toime kahjumi ja rahastamissurvega, jätkates samal ajal oluliste teenuste osutamist.

Selles raamistikus jäävad kapitali- ja likviidsusnõuded järelevalve keskmesse. Donnery sõnul aitab kapital katta kahjumeid, kaitsta hoiustajaid ja vähendada maksumaksjate toetuse vajaduse riski pankade maksejõuetuse korral, samal ajal kui likviidsusnõuded aitavad tagada, et pangad suudavad täita makseid nende tähtaja saabumisel, sealhulgas pingelistes oludes.

Ta lisab, et sisemine juhtimine ja riskijuhtimine on endiselt kesksel kohal ning juhatused ja kõrgem juhtkond vastutavad muutuvate riskide tuvastamise ja neile reageerimise eest. Sellest hoolimata võib pankade maksejõuetust siiski ette tulla, mistõttu on hoiustajate ja oluliste teenuste kaitseks vaja ka korrakohaseid maksejõuetuse lahendamise mehhanisme.

Donnery sõnul suudavad vastupidavad pangad Euroopas rahastada tootlikke investeeringuid nii headel kui ka halbadel aegadel, kuid üksnes rahastamine ei asenda struktuurireforme. Tema hinnangul vajab Euroopa endiselt paremini lõimitud ühtset turgu, soodsamaid tingimusi innovatsiooniks ja tehnoloogia kasutuselevõtuks ning vähem takistusi ettevõtete piiriülesele laienemisele.

Meie varasemas artiklis käsitleti Mario Draghi hoiatust stabiilsuse ja majanduskasvu vahelise kompromissi kohta ning selgitati, kuidas intressimäärade pikaajaline hoidmine majanduskasvust kõrgemal võib võladünaamikat halvendada ja suurendada survet „eelarvedominantsuse“ suunas. Tõime esile tema seisukoha, et keskpangad peaksid seadma esikohale inflatsiooni ohjeldamise, vältides samal ajal tarbetut kahju tootlikele investeeringutele; samuti märkisime üleskutseid lõimida ELi turgu ja toetada innovatsiooni sihipäraselt, et tugevdada vastupidavust.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?