EKP kirjeldab rahapesuvastast järelevalvet digitaalsete ja piiriüleste riskide tingimustes Euroopas

Traders Union
Kõik uudised
Finantsasutused
EKP rahapesuvastase järelevalve meetmed

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Olga Shendetskaya

05.11.2026

EKP kirjeldab rahapesuvastast järelevalvet digitaalsete ja piiriüleste riskide tingimustes Euroopas — EKP tegeleb rahapesuriskidega

Euroopa pangandusjärelevalveasutused tõhustavad rahapesuriskidele reageerimist, sest digitaliseerumine, piiriülene finantstegevus ja uued tehnoloogiad muudavad ebaseaduslike rahavoogude tuvastamise ja tõkestamise keerulisemaks. EKP sõnul põimuvad need riskid üha enam pankade usaldatavusnõuetega seotud küsimustega, sealhulgas juhtimise, tegevuskerksuse, likviidsuse ja mainekahju riskidega.

Tipphetked

AMLA alustab tegevust 2025. aasta juulis ja hakkab ELi tsentraliseeritud rahapesuvastase korra alusel alates 2028. aasta jaanuarist vahetult järele valvama ligikaudu 40 suure riskiga üksuse üle.
EKP ja AMLA sõlmivad 2025. aasta keskel vastastikuse mõistmise memorandumi, et võimaldada tõhusamat teabevahetust ja tihedamat koostööd kattuvate usaldatavus- ja rahapesuriskidega tegelemisel.
Sellised tehnoloogiad nagu tehisintellekt, krüptovarad ja reaalajas maksed süvendavad digitaalse finantskuritegevuse riske, suurendades Euroopa pankade tegevuskerksuse ja rahapesuvastaste kontrollimeetmete nõudeid.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

ELi järelevalveraamistik liigub tsentraliseeritud rahapesuvastase kontrolli poole

Nagu on kirjeldanud EKP pangandusjärelevalve, kujundab EL oma rahapesuvastast raamistikku ümber tsentraliseerituma mudeli järgi. Sellele eelnes mitu suurt tähelepanu pälvinud juhtumit, mis tõid esile riigisisese jõustamise ja piiriülese koostöö puudujäägid. Kõne kohaselt peegeldab see muutus osaliselt ühtse järelevalvemehhanismi varasemat loomist pärast seda, kui euroala riigivõlakriis ja panganduskriis tõid esile killustatud riikliku järelevalve piirangud.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (AMLA) alustab ametlikult tegevust 2025. aasta juulis, samal ajal kui ELi rahapesuvastane määrus muutub täielikult siduvaks 2027. aasta juulis. Uue struktuuri kohaselt hakkab AMLA alates 2028. aasta jaanuarist vahetult järele valvama ligikaudu 40 suure riskiga kontserni või üksuse üle. Samuti koordineerib amet finantsluure üksuste tööd ja aitab välja töötada ühtse rahapesuvastase reeglistiku.

EKP sõnul on üleminek riiklike õigusaktide killustatud ülevõtmiselt otsekohalduvatele ELi eeskirjadele mõeldud liikmesriikide vahelise ühtsuse parandamiseks. Samuti toob EKP esile olulise institutsionaalse erinevuse usaldatavusjärelevalvest: AMLA koondab ühe raamistiku alla järelevalveülesanded, finantsluure koordineerimise ja regulatiivsete standardite kehtestamise.

Digitaalsed ohud seovad rahapesuriskid tihedamalt usaldatavusriskidega

Praeguse ELi raamistiku alusel ei kontrolli EKP otseselt pankade rahapesuvastaste eeskirjade täitmist, kuid võtab rahapesuga seotud järeldusi arvesse usaldatavusjärelevalve otsuste tegemisel. Need järeldused võivad mõjutada panganduslitsentside taotluste hindamist, oluliste osaluste läbivaatamist, juhtide sobivuse ja nõuetekohasuse hindamist, litsentside tühistamist ning igapäevast järelevalvet, sealhulgas järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi.

Kõne kohaselt muutub rahapesuvastase ja usaldatavusjärelevalve asutuste tõhus koostöö üha olulisemaks, kuna mõlemad pooled tegelevad kattuvate riskidega ja võivad rakendada sarnaseid meetmeid, sealhulgas piiranguid äritegevusele, muudatusi juhtimises ja rahalisi sanktsioone. Koostöö toetamiseks sõlmivad EKP ja AMLA 2025. aasta keskel vastastikuse mõistmise memorandumi, mis hõlmab teabevahetust ja vastastikust esindatust.

EKP hinnangul seisavad järelevalveasutused nüüd silmitsi keerulisema tegevuskeskkonnaga, sest pangad laiendavad digitaalset kliendikontrolli, sõltuvad üha enam kolmandatest osapooltest teenuseosutajatest ning peavad toime tulema kasvavate küber- ja pettuseriskidega. EKP sõnul suurendavad sellised vahendid nagu tehisintellekt, sünteetilised identiteedid, süvavõltsingud, krüptovarad, e-raha ja reaalajas maksed finantskuritegude riski kiirust, anonüümsust ja keerukust. Seetõttu on tegevuskerksus ja rahapesuvastased kontrollimeetmed kogu Euroopa pangandussektoris üha tihedamalt seotud.

Tehisintellektil põhinevad küberohud ja pankade küberkerksuse kavandamine olid meie varasema kajastuse keskmes, kus tõime esile järelevalveasutuste mure tehnoloogiliste tõrgete võimaliku süvenemise pärast. Kirjeldasime, kuidas järelevalveasutused kutsuvad suuri panku välja töötama „bare metal” taastevõimalusi, et kriitilised teenused saaksid jätkuda ka siis, kui põhisüsteemid satuvad ohtu. See peegeldab nihet üksnes ennetusele tuginemiselt tervikliku taastamise eelistamisele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?