Pavlo Kot

Guinea-Bissau saavutab IMFi töötajatega kokkuleppe ECFi viimase ülevaatuse kohta

Guinea-Bissau saavutab IMFi töötajatega kokkuleppe ECFi viimase ülevaatuse kohta
Guinea-Bissau läheneb IMFi kokkuleppele

Guinea-Bissau on jõudnud lähemale oma laiendatud krediidifondi programmi viimasele väljamaksele, sõlmides Rahvusvahelise Valuutafondiga kokkuleppe poliitikakohustuste osas. IMFi juhatuse heakskiit võimaldaks välja maksta ligikaudu 1,6 miljonit USA dollarit ja tähistaks kokkuleppe kaheteistkümnendat ning viimast ülevaatust.

Tipphetked

  • IMFi töötajate tasandi kokkulepe võimaldab Guinea-Bissaul saada viimase väljamaksena 1,17 miljonit SDRi (1,6 miljonit USA dollarit), mis suurendab ECFi väljamaksete kogusumma 39,76 miljoni SDRini (53,9 miljoni USA dollarini).
  • Guinea-Bissau reaalne SKP peaks 2026. aastal kasvama 4,8%, mida toetab india pähklite ekspordikampaania, mille mahud ületavad 2025. aasta taset peaaegu 12%.
  • Eelarvepuudujääk peaks 2026. aastal jääma 4,2% juurde SKPst ning riigivõlg püsima ligikaudu 74% tasemel SKPst, mis peegeldab püsivat eelarvedistsipliini ja struktuurireforme.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Viimase ülevaatuse tingimused ja 2026. aasta väljavaade

Nagu teatas Rahvusvaheline Valuutafond, järgnes kokkulepe 21. oktoobrist kuni 3. novembrini 2026 Bissaus peetud läbirääkimistele, mida juhtis missiooni juht Niko Hobdari. Kokkulepe vajab veel IMFi juhtkonna heakskiitu ja juhatuse arutelu.

Missiooni lõpus avaldatud teates ütles Hobdari, et ülevaatuse lõpetamine võimaldaks teha 1,17 miljoni SDRi suuruse väljamakse ehk ligikaudu 1,6 miljonit USA dollarit. Nii suureneks kokkuleppe alusel tehtud väljamaksete kogusumma 39,76 miljoni SDRini ehk ligikaudu 53,9 miljoni USA dollarini. IMFi sõnul on programmi rakendamine jätkuvalt edukas, mida toetavad ettevaatlik makromajanduspoliitika, eelarvedistsipliin ja struktuurireformid, mille eesmärk on säilitada stabiilsus ja toetada kaasavat majanduskasvu.

Reaalne SKP peaks 2026. aastal kasvama 4,8%, mida toetab oodatust edukam india pähklite ekspordikampaania: ekspordimahud ületavad 2025. aasta taset peaaegu 12%. 2026. aasta septembri lõpus oli inflatsioon aastavõrdluses −0,7%, hoolimata rahvusvaheliste kütusehindade tõusust. Toiduhindade langus ja siseriiklike kütusehindade kontrolli all hoidmine aitavad hinnasurvet ohjeldada.

Eelarvedistsipliin ja programmijärgsed väljakutsed

Eelarvepuudujääk peaks 2026. aastal jääma 4,2% juurde SKPst. Seda toetavad india pähklitest saadava tulu kasv, välisrahastusega projektikulude vähenemine ja rangem kulukontroll. Riigivõlg peaks 2026. aasta lõpus olema ligikaudu 74% SKPst ehk jääma 2025. aasta lõpu tasemega suuresti samaks. IMFi sõnul on jätkuv eelarvedistsipliin ja ettevaatlik laenuvõtmine endiselt hädavajalikud, et suunata võlg keskpikas perspektiivis kindlamale langustrendile.

2027. aasta eelarvekava peegeldab valitsuse püüdlust säilitada IMFi toetatud programmi abil saavutatud edu, jättes samal ajal ruumi majanduskasvu ja arengu toetamiseks vajalikele investeeringutele. Fondi sõnul on väljavaadet ohustavad riskid endiselt märkimisväärsed, sealhulgas ebasoodsad ilmastikuolud, kaubandustingimuste halvenemine, poliitilised vapustused ja rangemad rahastamistingimused.

IMFi sõnul on Guinea-Bissau programmi algusest saadik vähendanud eelarvepuudujääki 8,2%-lt SKPst 2023. aastal prognoositud 4,2%-ni 2026. aastal ning parandanud samal ajal tulude haldamist, avaliku sektori finantsjuhtimist ja võlahaldust. Fond lisab, et tulevased struktuurireformid peaksid tugevdama maksukuulekust, parandama avaliku sektori investeeringute elluviimist, tegelema finantssektori haavatavustega ning laiendama sotsiaalabi ja sotsiaalseid kaitsemeetmeid.

Meie varasemas artiklis, mis käsitles IMFi ajakohastatud väljavaadet Sahara-taguse Aafrika kohta 2026. aastal, märkisime, et kasvuprognoosi korrigeeriti veidi ülespoole, kuigi inflatsiooniväljavaade halvenes. See osutas vajadusele rakendada paljudes riikides rangemat poliitikat. Samuti tõime esile kasvava võlateeninduse koormuse ja välised riskid – alates rangematest üleilmsetest rahastamistingimustest ja väiksematest abivoogudest kuni El Niño põhjustatud vapustusteni –, mis võivad kogu piirkonna eelarve- ja välispositsiooni puhvreid nõrgestada.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.