ELi mitte-kodutarbijate elektrihinnad jätkasid 2026. aasta esimesel poolel langust

Traders Union
Kõik uudised
Majandusandmed
ELi mitte-kodutarbijate elektrihinnad 2026. aastal

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Darina Pashchenko

04.11.2026

ELi mitte-kodutarbijate elektrihinnad jätkasid 2026. aasta esimesel poolel langust — ELi ettevõtete elektrihinnad langevad

ELi mitte-kodutarbijate keskmised elektrihinnad jätkasid 2026. aasta esimesel poolel langust, jõudes 0,18 euroni kilovatt-tunni kohta tarbijatel, kelle aastane elektritarbimine jääb vahemikku 500 megavatt-tundi kuni 2 000 megavatt-tundi. See on 2,0% madalam kui 2025. aasta teisel poolel ja 5,4% madalam kui 2025. aasta esimesel poolel registreeritud tase, viidates ettevõtete energiakulude laiemale leevenemisele suures osas EL-ist.

Tipphetked

Eurostati andmetel langesid mitte-kodutarbijate elektrihinnad 2026. aasta esimesel poolel 19 ELi riigis võrreldes 2025. aastaga, mis viitab laialdasele hinnalangusele piirkonnas.
Suurim hinnalangus toimus Luksemburgis (23,8%), sellele järgnesid Tšehhi (11,9%) ja Kreeka (11,8%) riikides, kus mitte-kodutarbijate aastane elektritarbimine on 500–2 000 MWh.
Iirimaal oli keskmine hind kõrgeim, 0,27 eurot kWh kohta, samas kui Rootsis, Soomes ja Bulgaarias registreeriti märkimisväärne aastane hinnatõus, mis ulatus 18,8%-ni.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Eurostati andmed näitavad hindade laialdast langust

Nagu teatas Eurostat, langesid 2026. aasta esimesel poolel mitte-kodutarbijate elektrihinnad võrreldes 2025. aasta sama perioodiga 19 ELi riigis, mis rõhutab laiemat langustrendi kogu piirkonnas.

Suurim langus toimus Luksemburgis, kus hinnad alanesid 23,8%, sellele järgnesid Tšehhi 11,9% ja Kreeka 11,8% langusega. Andmed kajastavad nende mitte-kodutarbijate keskmisi hindu, kelle aastane elektritarbimine jääb vahemikku 500 MWh kuni 2 000 MWh.

Riikidevahelised erinevused näitavad turumõju ebaühtlust

Iirimaal oli 2026. aasta esimesel poolel ELi kõrgeim mitte-kodutarbijate elektrihind, 0,27 eurot kWh kohta. Järgnesid Küpros ja Itaalia, mõlemad 0,23 euroga. Madalaim hind registreeriti Soomes (0,09 eurot kWh kohta), Rootsis oli see 0,12 eurot ning Taanis, Hispaanias ja Portugalis 0,13 eurot.

Üldisest langusest hoolimata teatas kaheksa ELi riiki hindade tõusust võrreldes aasta varasemaga. Suurim tõus oli Rootsis (18,8%), Soomes (18,7%) ja Bulgaarias (14,2%), näidates, et ettevõtete elektrikulud on riikide lõikes endiselt ebaühtlased.

Meie varasemas artiklis Mario Draghi hoiatuse kohta piirava rahapoliitika teemal selgitasime, kuidas intressimäärade hoidmine majanduskasvust kõrgemal liiga kaua võib võladünaamikat halvendada ning tekitada siiski inflatsiooni kiirenemise ohu, kui süveneb surve „fiskaalsele domineerimisele“. Samuti käsitlesime tema seisukohta, et keskpangad peaksid seadma esikohale inflatsiooni ohjeldamise, vältides samal ajal tarbetut kahju investeeringutele ja tootlikkusele, ning rakendama ELi tasandi meetmeid, nagu turu sügavam lõimimine ja sihipärane tööstustoetus.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?