Kliimaministeeriumi looduse taastamise kulukava ulatub 2030. aastani 3,6 miljardi euroni
Eesti looduse taastamise rahastuskava maht ulatub kuni 2030. aastani 3,6 miljardi euroni, hõlmates nii riigieelarve kui ka Euroopa Liidu toetusi. Kliimaministeerium eemaldas eelarve tööversiooni oma kodulehelt, kuid edastas pärast mitmenädalast vaidlust numbrid siiski avalikkusele.
Tipphetked
- Kliimaministeeriumi tööversioon näeb ette 3,6 miljardi euro suuruse looduse taastamise kava perioodiks kuni 2030. aastani.
- Rahastamine tuleb nii riigieelarvest kui Euroopa Liidu toetustest, tehes looduse taastamisest oluliselt kasvava kulu keskkonna- ja avaliku sektori eelarvetes.
- Esialgse dokumendi eemaldamine veebist tõstab fookusesse läbipaistvuse ja avalike vahendite jagamise korra looduse taastamises.
Looduse taastamise rahastuse maht ja ajakava
Postimehe teatel puudutab Kliimaministeeriumi tööversioon 3,6 miljardi euro suurust plaani, mille järgi rahastatakse looduse taastamist kuni 2030. aastani riigi raha ja euroraha abil. Avaldatud kokkuvõtte järgi oli ministeerium dokumendi esmalt oma kodulehele üles pannud, kuid võttis failid hiljem maha.Kättesaadavaks tehtud andmed keskenduvad sellele, kui suures mahus kavandatakse looduse taastamist eri rahastusallikatest. Kokkuvõttes ei täpsustata veel üksikuid kuluridu, kuid rõhutatakse, et tegemist on tööversiooniga, mille alusel kujuneb ministeeriumi edasine eelarvevaade.
Mõju avalikule rahastusele ja läbipaistvusele
Rahastuskava suurus viitab sellele, et looduse taastamine jääb lähiaastatel oluliseks kulusuunaks keskkonna- ja avaliku sektori eelarvetes. Kuna plaan ühendab riigieelarvelised vahendid ja Euroopa Liidu toetused, sõltub selle elluviimine nii siseriiklikest prioriteetidest kui ka välisrahastuse kasutamisest.Dokumentide eemaldamine ministeeriumi veebist tõstab samal ajal esile küsimuse, kui läbipaistev on nii suure mahuga keskkonnakulude planeerimine. See võib suurendada tähelepanu sellele, kuidas avalikku raha ja ELi toetusi looduse taastamise projektide vahel jaotatakse.
Varem kirjutasime, et MKM-i suunised panevad riigimaa kasutusse andmisel rõhu läbipaistvusele ja koostööle kohalike omavalitsustega.
Viimased Fiscal Data uudised
-
Afganistan
-
Albaania
-
Alžeeria
-
Angola
-
Araabia Ühendemiraadid
-
Argentina
-
Armeenia
-
Aserbaidžaan
-
Austraalia
-
Austria
-
Bahama
-
Bahrein
-
Bangladesh
-
Belgia
-
Boliivia
-
Botswana
-
Brasiilia
-
Brunei
-
Bulgaaria
-
Costa Rica
-
Côte d'Ivoire
-
Dominikaani Vabariik
-
Ecuador
-
Eesti
-
Egiptus
-
El Salvador
-
Eswatini
-
Etioopia
-
Filipiinid
-
Ghana
-
Gruusia
-
Haiti
-
Hiina
-
Hispaania
-
Holland
-
Hongkong
-
Horvaatia
-
Iirimaa
-
Iisrael
-
India
-
Indoneesia
-
Iraak
-
Iraan, Islamivabariik
-
Itaalia
-
Jaapan
-
Jamaica
-
Jeemen
-
Jordaania
-
Kambodža
-
Kamerun
-
Kanada
-
Kasahstan
-
Katar
-
Keenia
-
Kolumbia
-
Kongo
-
Kongo
-
Korea
-
Kreeka
-
Kuuba
-
Kuveit
-
Kõrgõzstan
-
Küpros
-
Laos
-
Leedu
-
Lesotho
-
Liibanon
-
Liibüa
-
Luksemburg
-
Läti
-
Lõuna-Aafrika Vabariik
-
Madagaskar
-
Malaisia
-
Malta
-
Maroko
-
Mauritius
-
Mehhiko
-
Moldova
-
Mongoolia
-
Montenegro
-
Mosambiik
-
Myanmar
-
Namiibia
-
Nepal
-
Nigeeria
-
Norra
-
Omaan
-
Paapua Uus-Guinea
-
Pakistan
-
Palestiina
-
Panama
-
Paraguay
-
Peruu
-
Poola
-
Portugal
-
Prantsusmaa
-
Puerto Rico
-
Põhja-Makedoonia
-
Rootsi
-
Rumeenia
-
Rwanda
-
Réunion
-
Saksamaa
-
Sambia
-
Saudi Araabia
-
Serbia
-
Singapur
-
Slovakkia
-
Sloveenia
-
Somaalia
-
Soome
-
Sri Lanka
-
Süüria
-
Taani
-
Tadžikistan
-
Tai
-
Taiwan
-
Tansaania
-
Trinidad ja Tobago
-
Tuneesia
-
Türgi
-
Tšehhi
-
Tšiili
-
USA
-
Uganda
-
Ukraina
-
Ungari
-
Uruguay
-
Usbekistan
-
Uus-Meremaa
-
Valgevene
-
Venezuela
-
Vietnam
-
Zimbabwe
-
Ühendkuningriik
-
Šveits
- Forex
- Crypto
