Autor on selle säutsu kustutanud.
Aga me salvestasime kõik 🙂.
USA ja Kanada kaubandussõda on jõudnud suurärini. Donald Trump ähvardas Bombardieri USA turult välja tõrjuda, kui ettevõte ei vii tootmist Ameerika Ühendriikidesse. Ent selgub, et Kanada lennukitootja on USA tööstusega nii tihedalt seotud, et selline samm võiks jätta paljud ameeriklased tööta.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
Donald Trump ähvardas keelata Bombardieri lennukite müügi USA-s, kui Kanada ettevõte ei hakka neid riigis tootma. „BOMBARDIERI MÜÜK AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES LÕPEB!” kirjutas president Truth Socialis. Ta ütles, et ettevõtted, kes soovivad pääseda USA turule, peaksid tootma Ameerika Ühendriikides.
Vaata postitust X-is Laadimine...
Vaidluse vallandas osaliselt USA lennukitootja Gulfstream Aerospace’iga seotud olukord. Trump süüdistas Kanadat ettevõtte takistamises oma lennukite müümisel Kanada turul. Ottawa oli varem mõne Gulfstreami mudeli sertifitseerimist edasi lükanud, viidates vastavusprobleemidele, kuid kiitis need veebruaris heaks.
Bombardier vastas, et tema äritegevus on USA-ga juba tihedalt seotud ning ettevõtte töötajad tegutsevad enam kui 20 osariigis. Ärilennuki Global 7500 tiivad valmistatakse Texases, samal ajal kui lennujuhtimissüsteemi komponente toodetakse Los Angelese piirkonnas asuvas tehases. Ettevõte ostab USA-st ka mootoreid, avioonikat ja muid olulisi süsteeme.
Bombardier teeb koostööd enam kui 2800 USA tarnijaga. Kansase vabariiklasest senaator Jerry Moran on juba Trumpi administratsiooniga ühendust võtnud ja juhtinud tähelepanu sellele, et ainuüksi Bombardier annab Wichitas tööd enam kui 1000 inimesele.
22. augustil kehtestas USA ligikaudu 20 miljardi dollari väärtuses Kanada impordile 50% tariifid. Meetmed hõlmasid veini, piimatooteid, tsementi, mööblit ja hokivarustust. Otsus järgnes Washingtoni ja Ottawa vaheliste kaubandusläbirääkimiste nurjumisele.
Vaata postitust X-is Laadimine...
Vaid mõni päev varem, 18. augustil, teatas Donald Trump, et pooled on jõudnud esialgsele kokkuleppele, ning andis läbirääkijatele kolm päeva üksikasjade lõplikuks vormistamiseks. Kokkulepe lagunes aga viimasel hetkel. Kanada ametnike sõnul esitas USA vastuvõetamatuid nõudmisi, mis mõjutasid riigi tööstusharusid ja suveräänsust. Washington süüdistas omakorda Ottawat uute nõudmiste esitamises, sealhulgas täiendavate järeleandmiste nõudmises veokitariifide osas.
Kanada vastas omapoolsete tariifidega, mis jõustusid 8. septembril. Ligikaudu 700 USA kaubakategooriale koguväärtusega umbes 20 miljardit dollarit kehtestati 15–50% suurused tollimaksud. Paljude terasetoodete tariifid tõusid 25%-lt 50%-le, samal ajal kui meetmed puudutasid ka mootorrattaid, kosmeetikat, juustu, kodumasinaid, põllumajandustehnikat, paberitooteid ja elektroonikat.
Washington on Ottawa meetmetele vastuseks juba uusi samme ähvardanud. USA ametnikud on maininud täiendavate tariifide ja teatavate Kanada kaupade täieliku keelustamise võimalust. Trump on samuti öelnud, et kavatseb tõsta autode tariifid 25%-lt 50%-le alates 1. jaanuarist ning kehtestada autoosadele 50% tariifi, kuigi neid meetmeid ei ole veel ametlikult kehtestatud.
Trumpi ähvardus ei ole seni Bombardieri aktsiates müügilainet vallandanud. Aktsia tõusis viimase päeva jooksul 2,25%. Viimase kuuga on see langenud 14,48%, kuid aasta algusega võrreldes on aktsia endiselt 32,44% plussis ning viimase 12 kuu jooksul on selle väärtus kasvanud 98,06%.
Bombardier jätkab ka tootmisse investeerimist. 1. septembril nõustus ettevõte omandama Mississaugas Ontarios asuva Mitsubishi Heavy Industriesi tehase. Tehas toodab ärilennukite Global 5500 ja Global 6500 tiibu. Tehingu finantstingimusi ei avalikustatud.
Ettevõte laiendab oma tegevust ka USA-s. Bombardier plaanib kasvatada kaitsetööstuse tegevust ja teenindusvõrgustikku ning kavatseb hiljem sel aastal avada uue rajatise Fort Wayne’is Indianas.
USA turg on ettevõtte jaoks endiselt äärmiselt oluline. Trump väidab, et enam kui pool Bombardieri tuludest pärineb Ameerika Ühendriikidest. Kui Washington kehtestab lennukimüügile tegelikult keelu, sõltuvad tagajärjed ettevõttele mitte tariifidest, vaid sellest, kui kiiresti suudab ta kompenseerida oma suurima turu kaotuse.
Praegu on Bombardieri raske kirjeldada kui kaubandussõja esimest suurt ohvrit. Trumpi ähvardus ei ole põhjustanud aktsia kokkuvarisemist ning ettevõte jätkab investeerimist ja oma kohaloleku laiendamist USA-s. Tegelik müügikeeld muudaks olukorda aga järsult ja lõikaks Bombardieri ära ühest tema võtmeturust.
Bombardieri juhtumist võib seega saada Washingtoni uue kaubanduspoliitika proovikivi. Seni on USA ja Kanada peamiselt vahetanud tariife kaubagruppide kaupa, kuid konkreetsele suurettevõttele avaldatav surve tõstab panuseid. Kui ähvardus ellu viiakse, näitab see, kas Valge Maja on valmis Ottawa survestamiseks leppima mõlema poole ettevõtetele piiriüleselt tekitatava kahjuga.