Autor on selle säutsu kustutanud.
Aga me salvestasime kõik 🙂.
Krüptovaluutad lubasid muuta raha liikumise läbipaistvamaks. Praktikas on need andnud korruptsioonile uued tööriistad, mis võimaldavad miljonitel dollaritel liikuda traditsioonilistest pangakanalitest väljaspool. Kuid sellel süsteemil on nõrk koht: digitaalne raha jätab jälje, mida on peaaegu võimatu kustutada.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
2026. aastal avaldas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ulatusliku raporti korruptsioonivastase võitluse kohta enam kui 50 riigis. Autorid jõudsid järeldusele, et paljudes riikides ei seisne probleem korruptsioonivastaste seaduste puudumises, vaid nende praktilises toimimises.
Vaata postitust X-is Laadimine...
Riigihanked on endiselt üks kõige haavatavamaid valdkondi. Valitsused kasutavad neid ravimite ostmiseks ning teede, koolide ja taristu rajamiseks, sõlmides tohutute summade väärtuses lepinguid. Ainuüksi OECD riikides moodustavad riigihanked ligikaudu 13% SKP-st. Organisatsiooni viidatud hinnangute kohaselt võivad korruptsioon ja halb juhtimine põhjustada kogu maailmas 8–25% avalike investeeringute kaotuse.
OECD usub, et digitehnoloogiad võivad aidata kahtlasi tehinguid tuvastada. Näiteks võivad süsteemid märgata, kui üks ettevõte võidab ebatavaliselt suure hulga hankeid, kui liiga vähesed pakkujad osalevad korduvalt või kui konkreetne ametnik sõlmib regulaarselt lepinguid samade tarnijatega. Selliseid tööriistu kasutatakse siiski endiselt piiratud ulatuses. 40 uuritud riigist kasutab ainult pool andmeanalüüsi, tehisintellekti, blockchain’i või muid digitehnoloogiaid riigihangete riskide tuvastamiseks. Andmeanalüüsi kasutab 16 riiki, tehisintellekti aga ainult kolm.
Blockchain on veelgi vähem levinud. Ainus uuringus toodud konkreetne näide on Peruu. Alates 2019. aastast on valitsusasutus Perú Compras salvestanud elektrooniliste kataloogide tellimusi ja tarnijate pakkumisi blockchain’i. Neid kirjeid on raskem märkamatult muuta ning dokumentide ehtsust saab kontrollida QR-koodi abil.
Sama tehnoloogia, mis aitab valitsustel tehinguid registreerida ja dokumente kontrollida, on andnud korrumpeerunud osalistele ka uue võimaluse raha ülekandmiseks. Altkäemaks ei eelda enam tingimata sularaha, pangakontot ega offshore-ettevõtet. Krüptovaluuta saab wallet’isse saata otse mõne minutiga.
Üks silmapaistvamaid näiteid on seotud FTX-i asutaja Sam Bankman-Friediga. USA justiitsministeeriumi andmetel andsid tema ja tema kaaslased loa ligikaudu 40 miljoni dollari suuruseks krüptovaluutamakseks Hiina ametnikele. Eesmärk oli tagada Alameda Researchi ligikaudu 1 miljardi dollari väärtuses krüptokontode vabastamine.
Vaata postitust X-is Laadimine...
On olnud ka otsesemaid juhtumeid. 2022. aastal süüdistasid USA prokurörid kaht Hiina luureohvitseri katses anda altkäemaksu USA valitsusametnikule. Nad maksid talle konfidentsiaalse dokumendi eest ligikaudu 41 000 dollarit Bitcoin’is. Tegelikult tegi adressaat koostööd FBI-ga, mistõttu sai maksest kohtuasjas tõend.
Teine probleem tekib siis, kui ametnikud kasutavad krüptovaluutat oma vara päritolu selgitamiseks. Näiteks võib keegi väita, et ostis Bitcoin’i aastaid tagasi, kui selle väärtus oli kümneid või sadu kordi väiksem. Sellise väite kontrollimine on raskem kui pangakonto või kinnisvara kontrollimine: uurijad vajavad ostukuupäeva, wallet’i aadressi ja tehinguajalugu.
Kuid krüptovaluuta saatmine kellegi teise wallet’isse pole kaugeltki ainus viis sellest kasu saada. Kui poliitik või temaga seotud üksused lasevad välja oma tokeni, saavad huvitatud isikud seda vara turul osta. Selline ost ei ole iseenesest altkäemaks, kuid võib tekitada huvide konflikti, eriti kui tokeniomanikud saavad ligipääsu poliitikule.
Kõige silmapaistvam näide on TRUMP memecoin, mis lasti välja vahetult enne Donald Trumpi ametisseastumist 2025. aasta jaanuaris. Mõni kuu hiljem kutsus projekti meeskond 220 suurimat tokeniomanikku presidendiga õhtusöögile tema Virginia golfiklubisse. Suurimad investorid said täiendavaid privileege, sealhulgas pääsu eraldi vastuvõtule.
Olukord tekitas muret demokraatides ja eetikaekspertides. Nad väitsid, et tokeniostjad, sealhulgas välisinvestorid, võivad investeerida suuri summasid presidendiga seotud varasse ning saada samal ajal võimaluse temaga isiklikult kohtuda. Samal ajal ei avalikustata krüptovaluuta wallet’ite omanike isikuid samal viisil nagu traditsiooniliste poliitiliste annetuste teavet.
2026. aastal sai see huvide konflikti puudutav arutelu osaks laiemast vaidlusest krüptoregulatsiooni üle. CLARITY Acti arutelude ajal tegid senaatorid ettepaneku keelata valitud föderaalametnikel ja nende abikaasadel digitaalvarade emiteerimine ning nõuda suurte krüptovarade müümist või paigutamist pimedasse fondi. Donald Trump nõustus mõne sellise piiranguga, kuigi erimeelsused tema krüptovarade üle jäid püsima.
Krüptoskeemidel on üks omadus, mida sularahal ei ole: enamikku avalikel blockchain’idel tehtud tehinguid saab vaadata ka aastaid hiljem. Võrk salvestab saatja ja saaja aadressid, ülekande summa ja aja. Wallet’i omaniku nime ei kuvata, kuid uurijad saavad aadressi isikuga siduda krüptobörside, pangatehingute, konfiskeeritud seadmete ja muude andmete abil.
Neid meetodeid kasutatakse juba praktikas. 2026. aastal paljastas Itaalia Guardia di Finanza skeemi, mis hõlmas enam kui 1 miljoni euro ulatuses deklareerimata krüptovaluutatulu. Uurijad alustasid kahtlustatava hardware wallet’ist, rekonstrueerisid tehinguahela ja sidusid osa ülekandeid tsentraliseeritud börsidega. Need pidepunktid võivad aidata uurijatel jõuda anonüümselt aadressilt konkreetse omanikuni.
Kurjategijad muudavad rahajälgi pidevalt keerukamaks, liigutades raha eri blockchain’ide vahel, jagades tehingud väiksemateks summadeks ja kasutades krüptopesuteenuseid. Chainalysise andmetel said teadaolevalt ebaseaduslikud krüptoaadressid 2025. aastal vähemalt 154 miljardit dollarit, mida on 162% rohkem kui eelmisel aastal. Kuid isegi pikk tehinguahel jääb blockchain’i ning seda saab aastaid hiljem rekonstrueerida.
Blockchain näitab siiski ainult raha liikumist. See ei suuda kindlaks teha, kas 1 miljoni dollari suurune ülekanne oli investeering, tasu teenuse eest või ametnikule makstud altkäemaks. Uurijad peavad endiselt tuvastama wallet’ite omanikud ja tõendama, et raha kanti üle konkreetse otsuse või teenuse eest. Krüptovaluuta üksi ei suuda korruptsiooni peatada — see muudab ainult raha ülekandmise viisi. Kuid erinevalt sularahast säilitavad avalikud blockchain’id digitaalse jälje, mille juurde uurijad saavad pöörduda ka aastaid hiljem.