Telegraafist AI-ni: kauplemisvahendite areng 400 aastaga

​Neli sajandit tagasi said kauplejad turgude kohta teavet kaupmeestega vesteldes, kirjadest ja trükitud hinnakirjadest. Tänapäeval võib nende tööruumi kuuluda mitu terminali, algoritmid ja AI. Teabe kättesaamiseks kuluv aeg on kahanenud päevadelt mikrosekunditeni — kuid kas kauplemise põhimõte on tegelikult muutunud?

Esimesed aktsiaturud tekkisid ammu enne arvuteid ja isegi telegraafi. Amsterdami börsi ajalugu ulatub 1602. aastasse, mil hakati kauplema Hollandi Ida-India Kompanii aktsiatega.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Toona oli teave kõige napim ressurss. Kauplejal tuli enne kõiki teisi teada saada laeva saabumisest, sõjast, saagist või kaubateede muutusest ning selle teabe põhjal tegutseda, enne kui see laialdaselt teatavaks sai.

Neli sajandit hiljem on väljakutse sama. Muutunud on vaid vahendid, mis lühendavad teekonda sündmusest tehinguni.

Kohvimajadest kauplemisterminalideni

17. ja 18. sajandil täitsid isiklike kontaktide võrgustikud osaliselt tänapäevaste kauplemisterminalide rolli. Tehinguid ei tehtud ainult börsidel: turuosalised kohtusid kohvimajades, vahetasid uudiseid, arutasid hindu ja leidsid vastaspooli.

Üks varasemaid üksikasjalikke kirjeldusi sellisest turust ilmus Joseph de la Vega 1688. aastal avaldatud teoses Confusión de Confusiones. Raamat käsitles aktsiaid, optsioone, spekulatsiooni ja investorite käitumist järskude turuliikumiste ajal — teemasid, mis on kauplejatele tuttavad ka tänapäeval.

Turuhinnapakkumiste pidevat voogu ei olnud. Hinnad levisid kauplejate märkmete, kirjade ja hiljem ajalehtede kaudu, mistõttu võis turuliikumise ja teabe teise linna jõudmise vahel kuluda tunde või isegi päevi.

19. sajandil hakkas telegraaf seda probleemi lahendama. Reutersi lugu on eriti kõnekas: Paul Julius Reuter kasutas finantsandmete edastamiseks kirjatuvisid Aacheni ja Brüsseli vahel, kus telegraafiliinis oli katkestus. Tuvid ületasid katkestuskoha tavatranspordist kiiremini, võimaldades Reuteril edastada turuhinnapakkumisi konkurentidest varem.

Kui linnad telegraafi abil ühendati, polnud tuvisid enam vaja, kuid võidujooks kiiruse nimel üksnes tihenes. 1867. aastal lõi Edward Calahan börsitelegrafi, mis edastas hinnapakkumisi juhtmete kaudu ja trükkis need paberilindile. Thomas Edison täiustas süsteemi hiljem, võimaldades identseid andmeid edastada samaaegselt mitmele abonendile.

Esimest korda hakkas turg ulatuma börsihoonest kaugemale: maaklerid ei pidanud enam uusima hinna teada saamiseks käskjalga ootama. 20. sajandi alguseks lisandus paberilindile telefon, mis võimaldas korraldustel ja teabel kauplemispõrandalt kiiremini liikuda.

Turud jõuavad ekraanidele

20. sajandi jooksul asendus paber järk-järgult elektrooniliste süsteemidega. 1971. aastal tekkis Nasdaq turuna ilma tavapärase kauplemispõrandata ning turutegijate hinnapakkumisi levitati arvutite kaudu.

1970. aastatel hakkas Reuters arendama elektroonilisi turuandmeteenuseid, samal ajal kui Merrill Lynch sai 1982. aastal esimesed Bloombergi terminalid. Ajalehtede, börsitelegraafi lintide ja eraldi telefonikõnede asemel said kauplejad järk-järgult ühe tööjaama, mis ühendas hinnapakkumised, uudised, graafikud ja arvutused.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Järgmine muutus kujundas ümber mitte ainult teabele juurdepääsu, vaid ka kauplemisprotsessi enda. 1992. aastal käivitas CME Globexi, samal ajal kui internetimaaklerid võimaldasid jaeinvestoritel vaadata turge ja esitada korraldusi personaalarvutitest ilma maakleriga ühendust võtmata.

Samal ajal arenesid elektroonilised orderiraamatud ja automatiseeritud korralduste suunamise süsteemid. Arvutid ei olnud enam ainult ekraanid: need suutsid valida kauplemiskoha, jagada suuri korraldusi väiksemateks ning täita neid eelnevalt määratud reeglite järgi.

Arvutid hakkavad iseseisvalt kauplema

Järgmiseks sammuks oli algoritmiline kauplemine. Programmid õppisid reageerima hindade, mahtude ja spread'ide muutustele inimestest kiiremini, millele järgnes HFT-ettevõtete tõus, kus konkurentsieeliseid mõõdeti mitte minutites või sekundites, vaid millisekundites ja mikrosekundites.

Börsid kohanesid selle võidujooksuga. Professionaalsed turuosalised hakkasid korralduste edastamisel tekkiva latentsuse vähendamiseks paigutama servereid samadesse andmekeskustesse, kus asub börsi infrastruktuur.

Erinevus 19. sajandiga tundub tohutu, kuid põhimõte on sama. Toona võis eelis tuleneda kirjatuvist või kiiremast telegraafiühendusest. Tänapäeval võib see tuleneda serverist, mis asub börsi korralduste täitmise süsteemile lähemal.

2020. aastateks oli laienenud ka kättesaadavate andmete valik. Lisaks hinnale ja mahule said kauplejad juurdepääsu sotsiaalmeediale, alternatiivsetele andmeallikatele ning krüptos onchain-analüütikale. Avalikud plokiahelad võimaldavad peaaegu reaalajas jälgida aadressidevahelisi ülekandeid, suurte hoidjate aktiivsust ja voogusid börsidele.

Platvormid nagu Nansen ja Dune on muutnud selle teabe eraldi kauplemisvahendite klassiks. Kasutajad saavad jälgida suuri rahakotte, luua oma töölauavaateid ja saada tehinguteateid peagi pärast aktiivsuse ilmumist onchainis.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Selle arengu uusim kiht on AI. Need tööriistad aitavad juba töödelda uudisvooge, tuvastada mustreid suurtes andmekogumites ja pakkuda turuanalüüsi loomulikus keeles esitatud päringute kaudu.

Mikrosekundites mõõdetav infoeelis

Iga uus tehnoloogia andis esialgu eelise piiratud hulgale turuosalistele. Telegraaf, börsitelegraaf, Bloombergi terminalid, elektroonilised börsid ja algoritmid arenesid järk-järgult konkurentsieelistest turu standardseks infrastruktuuriks.

Sama protsess toimub nüüd onchain-analüütika ja AI-ga. Tööriistad, mis veel hiljuti olid suuresti kättesaadavad vaid professionaalidele, muutuvad järk-järgult tavapäraste kauplemisrakenduste osaks.

Selle tulemusena on turu põhiline nappus 400 aasta jooksul vähe muutunud. Kauplejatel tuleb endiselt saada teavet enne teisi, seda õigesti tõlgendada ja teha tehing enne, kui eelis kaob.

Muutunud on ainult protsessi kiirus. Kui kunagi mõõdeti seda kirja või laeva kohalejõudmiseks vajaliku ajaga, siis osa tänapäeva turust toimib mikrosekundite skaalal.