Eesti jätab tänavu ära kütuse ja elektri aktsiisitõusu, eelarvesse jääb kuni 40 miljoni eurone tulu tulemata

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Kütuse ja elektri aktsiisitõusu ärajätmine

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Keskpankade uudised

Ciaran Ryan

12.03.2026

Eesti jätab tänavu ära kütuse ja elektri aktsiisitõusu, eelarvesse jääb kuni 40 miljoni eurone tulu tulemata — Aktsiisitõus jääb ära

Valitsus plaanib Lähis-Ida sõjast tingitud pingelise energiahindade olukorra tõttu peatada 1. maist jõustuma pidanud kütuse ja elektri aktsiisitõusu, ütles peaminister pressikonverentsil. Tema sõnul jõuab vastav eelnõu juba järgmisel nädalal valitsusse ning sealt edasi riigikokku. Järgmiste aastate aktsiisipoliitika otsused seotakse hinnanguga, milliseks kujuneb olukord kütuseturul.

Tipphetked

Eesti valitsus jätab 2024. aastal ära fossiilkütuste ja elektri aktsiisitõusu, mistõttu jääb eelarvesse laekumata kuni 40 miljonit eurot.
Eesti varude keskus osaleb rahvusvahelise energiaagentuuri varude turule suunamise operatsioonis, et leevendada tarnehäireid ja vähendada hinnakõikumisi naftaturul.
Kõrgete kütuse- või naftahindade puhul võib riik saada 10–20 miljonit eurot lisatulu, osaliselt kompenseerides aktsiisitõusu ärajätmise mõju.

Nagu kirjutab Delfi, otsus tähendab, et sel aastal jääb ära nii fossiilkütuste kui ka elektriaktsiisi tõus. Peaministri sõnul liigub eelnõu järgmisel nädalal valitsusse ning pärast seda saab alustada menetlust parlamendis. Järgnevatel aastatel võimaliku aktsiisitõusu üle otsustatakse siis, kui on selgem pilt kütuseturu arengust. Ta rõhutas, et praegune lähenemine on seotud eeskätt turu ebakindlusega ja hinnasurve riskidega.

Rahvusvaheline varude operatsioon ja mõju naftaturule

Valitsuse teatel lepiti kokku ka selles, et Eesti varude keskus osaleb rahvusvahelise energiaagentuuri varude turule suunamise operatsioonis. Peaministri hinnangul aitab Eesti osalemine kaasa globaalsete naftaturgude rahustamisele. Tema sõnul on eesmärk leevendada tarnehäireid ja vähendada hinnakõikumisi. Teema seostub aktsiisitõusu ärajätmisega laiemas raamistikus, kus valitsus püüab reageerida energiahindadele ja varustuskindluse riskidele.

Eelarvemõju ja võimalikud järgmised sammud

Peaministri sõnul oli plaanitud aktsiisitõusudest oodata ligikaudu 40 miljonit eurot tulu aastas. Ta märkis, et mõju eelarvele võib olla mitmesuunaline, sest kõrgete kütuse või nafta hindade korral võib riik tema hinnangul saada 10 kuni 15 kuni 20 miljonit eurot lisatulu, mis aitaks osa mõjust kompenseerida. Mai alguses on kavas teha eelarve vaheülevaade, mille käigus hinnatakse, kas ja mida tuleb eelarves ümber teha. Küsimusele, kas mõni konkreetne valdkond võib eelarveaugu tõttu rahastuseta jääda, ei osanud ta hetkel vastata ning lisas, et riigiaparaadis otsitakse jätkuvalt võimalusi kulusid kokku tõmmata.

Meie varasemas loos käsitlesime valitsuse otsust loobuda 1. maist kavandatud kütuseaktsiisi tõstmisest, tuues põhjuseks Iraanis toimuva sõja taustal kasvanud kütusehinnad ja üldise hinnasurve. Selgitasime, et eelnõu koostab rahandusministeerium ning see jõuab valitsusse järgmisel nädalal, eesmärgiga vähendada inflatsiooniriski ja vältida hinnatõusu kandumist edasi kaupade ja teenuste hindadesse.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?