Eesti presidendivalimiste eel pakub Kross Kaljulaidi teiseks ametiajaks

Eesti presidendivalimiste eel pakub Kross Kaljulaidi teiseks ametiajaks
Kaljulaid alternatiivina?

Eesti presidendivalimiste eel teravneb vaidlus riigipea välispoliitiliste sõnumite üle ning Eerik-Niiles Kross seab avalikult kahtluse alla Alar Karise jätkamise. Ta pakub võimaliku alternatiivina välja endise presidendi Kersti Kaljulaidi, kellel võiks tema hinnangul olla riigikogus vajalik toetus olemas.

Tipphetked

  • Eerik-Niiles Kross avalikustab Facebookis, et tema hinnangul oleks Kersti Kaljulaidil riigikogus vajalik häälteenamus, et saada teiseks ametiajaks presidendiks.
  • Kross kritiseerib president Alar Karise Venemaa-teemalisi seisukohti ning peab problemaatiliseks tema võimalikke eraldi dialooge Moskvaga lääneriikide konsensuse kõrval.
  • Krossi avaldus toob presidendivalimiste eel fookusesse debati Eesti võimalike kandidaatide üle ning riigi tulevase välispoliitilise joone suhtes Venemaa küsimuses.

Kross seob ettepaneku Karise kriitikaga

Delfi Eesti teatel kirjutab Kross Facebookis, et päev kujunes tema hinnangul halvaks nii Eesti Olümpiakomitee otsuse kui ka president Karise värskete Venemaa-teemaliste seisukohtade tõttu. Ta väidab, et Euroopa tulevasi suhteid Venemaaga arutatakse juba aastaid mitmes rahvusvahelises formaadis, sealhulgas Euroopa Liidus, NATO-s ja Euroopa Parlamendis.

Krossi sõnul oleks põhjust muretsemiseks siis, kui Karis peab silmas mingit neist aruteludest eraldiseisvat dialoogi Moskvaga. Tema hinnangul läheks selline lähenemine vastuollu nii Eesti kui ka lääneriikide seni väljendatud huvide ja põhimõtetega.

Karis ütleb äsjases usutluses Helsingin Sanomatele, et agressor tuleb peatada ja alles seejärel tuleb suhted uuesti üle vaadata. Tema sõnul peab Venemaa muutuma, et temaga saaks suhelda.

Ka paar nädalat tagasi kritiseeris Kross Karise väljaütlemisi pärast intervjuud ajalehele Lääne Elu, kus president rääkis Eesti välispoliitika liigsest keskendumisest tänasele päevale. Kross nimetab selliseid seisukohti problemaatiliseks ja kinnitab juba siis, et tema isiklikult Karise jätkamist ei toeta.

Kaljulaidi võimalik tagasitulek tõuseb arutellu

Tänast olukorda kommenteerides märgib Kross, et Eesti Olümpiakomitee otsuses võib peituda ka positiivne kõrvalmõju, sest Kersti Kaljulaid on nüüd taas vaba. Tema hinnangul sai Kaljulaid Kadriorus välispoliitika ja sisepoliitiliste pingetega paremini hakkama kui Karis.

Kross lisab, et ei ole ettepanekut asjaosalistega kooskõlastanud, kuid peab tekkinud olukorda heaks võimaluseks valida Kaljulaid Eesti presidendiks teiseks ametiajaks. Tema sõnul võiks Kaljulaidil erinevalt Karisest olla riigikogus vajalik häälte toetus koos.

Arutelu asetub aega, mil järgmised presidendivalimised on lähenemas ja võimalike kandidaatide üle käib juba avalik positsioneerimine. Krossi avaldus lisab debatti nii isikuküsimuse kui ka laiema vaidluse selle üle, millist joont peaks Eesti hoidma Venemaa ja sõjajärgse Euroopa teemadel.

Meie varasemas loos Eesti elanike suurest toetusest presidendi otsevalimistele kirjeldasime, et enamik vastanutest eelistaks riigipea valimist otse rahva poolt ning toetus on eriti kõrge 35–64-aastaste ja Kirde-Eesti elanike seas. Samuti märkisime, et teema on jõudnud riigikokku, kus Keskerakond, EKRE ja mitu fraktsioonitut saadikut annavad menetlusse eelnõu, mis muudaks presidendi valimiskorda.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele