Eesti küsitlus näitab tugevat toetust presidendi otsevalimistele

Eesti küsitlus näitab tugevat toetust presidendi otsevalimistele
Rahvas toetab otsevalimisi

Eestis toetab enamik elanikke presidendi valimist otse rahva poolt, samas kui senise korra jätkamist eelistab märksa väiksem osa vastanutest. Toetus on kõige kõrgem 35–64-aastaste, muu rahvuse esindajate ning Kirde-Eesti elanike seas, mis toob esile selged erinevused vanuse, piirkonna ja tausta järgi.

Tipphetked

  • Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi toetab 70 protsenti Eesti elanikest presidendi otsevalimisi, tugev toetus eriti 35–64-aastaste ja Kirde-Eesti elanike seas.
  • Muu rahvuse ja mitte-Eesti kodanikest 81 protsenti toetab otsevalimisi, võrreldes eestlaste 64 protsendiga ning Eesti kodanikest 67 protsendiga.
  • Keskerakond, EKRE ja kuus fraktsioonitut saadikut annavad 7. aprillil seaduseelnõu menetlusse, et presidenti valiks otse rahvas.

Toetuse jaotus vanuse ja piirkonna järgi

Uuringu tulemused avaldas Delfi: Turu-uuringute AS-i Omnibussi küsitluse järgi toetab 70 protsenti Eesti elanikest presidendi otsevalimisi ning viis protsenti vastanutest ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. Küsitlus hõlmab Eesti 18-aastast ja vanemat elanikkonda ning küsimus esitatakse kõigile vastajatele sõltumata nende kodakondsusest.

Kõige tugevam on toetus 35–64-aastaste seas, kus vastav näitaja ulatub 74–76 protsendini. Noorematest, vanuses 18–24 aastat, eelistab presidendi valimist rahva poolt 55 protsenti, mis tähendab, et ka selles vanuserühmas pooldab enamus otsevalimisi.

Rahvuse järgi toetavad seda mudelit enim muu rahvuse esindajad, kellest 81 protsenti leiab, et presidendi peaks valima otse rahvas, võrreldes eestlaste 64 protsendiga. Eesti kodanikest soovib otseseid presidendivalimisi 67 protsenti, muu kodakondsusega või kodakondsuseta vastajate seas ulatub vastav näitaja 81 protsendini.

Piirkondlikult paistab toetus kõige selgemalt välja Kirde-Eestis, kus 87 protsenti vastanutest toetab presidendi otsevalimisi. Sama tugev eelistus ilmneb ka Ida-Virumaal ning suuremates piirkondlikes keskustes väljaspool pealinna.

Poliitiline surve muudatuseks kasvab

Praegust süsteemi, kus presidendi valib riigikogu või valimiskogu, toetavad enim 18–34-aastased, kõrgema haridusega inimesed, kelle seas on selle mudeli toetus 35 protsenti, ning eestlased, kellest 32 protsenti ei soovi korda muuta. Ka nendes rühmades jääb otsevalimiste pooldajate osakaal siiski suuremaks.

Teema on jõudnud ka seadusandlikku menetlusse. Keskerakond, EKRE ja kuus riigikogu fraktsioonitut saadikut annavad 7. aprillil menetlusse seaduseelnõu, mille järgi võiks presidenti valida rahvas.

Algatajate hinnangul annaks muudatus Eesti kodanikele täiendava võimaluse kõrgeima riigivõimu teostamiseks. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on praegune kaudne valimissüsteem osutunud keerukaks ja poliitilistest kokkulepetest sõltuvaks ning see vähendab presidendi institutsiooni mainet ja võõrandab rahvast poliitikast.

Meie varasemas loos president Alar Karise välispoliitika-kriitikast käsitlesime, kuidas tema intervjuus tehtud märkused käivitasid terava poliitilise vastureaktsiooni ja tõstatasid küsimuse tema võimaliku tagasivalimise keerukusest. Samuti rõhutasime, et presidendi ümber tekkinud lahkhelid võivad mõjutada institutsionaalset koostööd ja suurendada ebakindlust ajal, mil välispoliitiline ühtsus on Eesti jaoks eriti tundlik teema.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele