Eesti kriisiseadus tekitab ajakirjandusvabaduse riskihoiatusi Euroopas

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Eesti kriisiseadus ja ajakirjandusvabadus

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Regulaatorid

Keskpangad

Viktoras Karapetjanc

Eile

Eesti kriisiseadus tekitab ajakirjandusvabaduse riskihoiatusi Euroopas — Kriisiseadus ohustab vabadust

Eestis vastu võetud kriisiolukorra ja riigikaitse seadus toob Euroopa ajakirjanike organisatsioonid avalikult sõna- ja ajakirjandusvabaduse kaitse küsimuse juurde. Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni üldkogu toetab ühehäälselt Eesti Ajakirjanike Liidu erakorralist seisukohavõttu ja nõuab seaduse uut läbivaatamist ka kriisi- ja sõjaaja tingimustes.

Tipphetked

Eesti kriisiolukorra ja riigikaitse seadus aitab kaasa ajakirjandus- ja sõnavabaduse riskidele, tekitas Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni avaliku kriitika.
Vabariigi President Alar Karis kuulutas seaduse välja 16. juunil, eirates Eesti Ajakirjanike Liidu palvet selle uuesti arutamiseks.
Seadus kehtestab kriisiolukordades ebamäärased piirangud, mis võivad mõjutada toimetuste tööd, allikakaitset ja avalikkuse juurdepääsu teabele.

EFJ nõuab seaduse uut hindamist

Delfi Eesti teatel toetab Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni üldkogu täna ühehäälselt Eesti Ajakirjanike Liidu esitatud seisukohavõttu, milles väljendatakse muret seaduse võimaliku mõju üle ajakirjandus- ja sõnavabadusele.

Üldkogu kutsub Eesti võime seadust uuesti üle vaatama, et tagada sõna- ja ajakirjandusvabaduse kaitse ka kriisi-, eri-, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Avalduses rõhutatakse, et vaba ajakirjandus on kriiside ajal eriti oluline ning ühiskonna tugevus sõltub sellest, kas põhiseaduslikud õigused püsivad kaitstuna ka keerulistes oludes.

Pärast seaduse heakskiitu Riigikogus pöördub Eesti Ajakirjanike Liit presidendi poole kirjaga, milles toob esile informatsioonilise tegevuse mõiste ebamäärasuse ja allikakaitse puudumise. Liit palub saata seaduse uuesti Riigikokku arutamiseks, kuid Vabariigi President Alar Karis kuulutab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse välja 16. juunil.

Mõju meediasektorile ja õigusruumile

Eesti Ajakirjanike Liidu esimees Ago Gaškov ütleb, et presidendi otsus tähendab tema hinnangul sammu vaikiva ajastu poole. Ta esitab selle seisukoha Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni aastakogul Ankaras.

Vaidlus seaduse üle tõstab esile laiema riski meediasektorile, sest kriisiolukordades kehtestatud ebamäärased piirangud võivad mõjutada nii toimetuste tööd, allikakaitset kui ka avalikkuse ligipääsu teabele. Euroopa tasandi kriitika suurendab survet hinnata, kas Eesti julgeolekuõigus suudab tasakaalustada riigikaitselised vajadused ja põhiseaduslike vabaduste kaitse.

Meie varasemas loos kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse väljakuulutamisest kirjutasime, et president Alar Karis näeb seaduse üldsõnalistes volitustes jätkuvalt ohtu meedia- ja väljendusvabadusele, eriti erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Selgitasime, et teabe levitamise piirangu tõlgendamine võib jääda laia ringi asutuste otsustada, kuigi Riigikohtu 8. juuni 2026 otsus võimaldab seadust tõlgendada kitsendavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi, et vähendada põhiseaduslikku riski.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?