Eesti kriisiseadus jätab presidendi hinnangul alles meedia piirangute riski

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Eesti kriisiseadus ja meediapiirangud

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Keskpankade uudised

Dan Blystone

4 tundi tagasi

Eesti kriisiseadus jätab presidendi hinnangul alles meedia piirangute riski — Kas piiratakse meediat?

President kuulutab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse välja, kuid näeb selles jätkuvalt ohtu meedia- ja väljendusvabadusele. Riigipea hinnangul on eriti probleemne üldsõnaline volitus piirata teabe levitamist erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.

Tipphetked

President tõstab esile, et uus kriisiseadus jätab liiga laiad ja üldsõnalised volitused meedia- ning väljendusvabaduse piiramiseks eriolukorras või sõjaseisukorras.
Seaduse rakendajate hulka võivad volituse alusel kuuluda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Kaitsevägi.
Riigikohtu 8. juuni 2026 otsus lubab seadust tõlgendada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika eeskujul, mis leevendab põhiseaduslikku riski.

Seaduse volituste ulatus ja tõlgendamisrisk

Delfi Eesti teatel ütles riigipea õigusnõunik Hent Kalmo, et presidendi hinnangul on kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele tehtud etteheide põhjendatud, sest see annab liiga laia volituse meedia- ja väljendusvabaduse piiramiseks. Kuigi seadus lubab teabe levitamise piiramist üksnes erakorralises ja sõjaseisukorras, on volitus Kalmo sõnul üldsõnaline ega sisalda muid kitsendusi peale nõude, et keeld peab olema vajalik ning seotud ohuga avalikule korrale, riigi julgeolekule või sõjalise kaitse tagamisele.

Kalmo sõnul jääb nende ebaselgete väljendite tõlgendamine seaduse rakendajale, kelleks võivad valitsuse volitusel olla ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Kaitsevägi. Presidendi hinnangul võinuks seadus sisaldada vähemalt näidisloetelu teabest, mille levitamist võib keelata, sest praegune sõnastus jätab paindlikkuse kõrval alles riski, et ka valitsuse tegevuse kriitikat hakatakse käsitama julgeolekuohuna.

Kohtupraktika leevendab põhiseaduslikku riski

Kalmo märkis, et president arvestab Riigikohtu hiljutise seisukohaga, mille järgi ei muuda üldine ja ebaselge sõnastus seadust automaatselt põhiseadusega vastuolus olevaks, kui seda on võimalik tõlgendada kitsendavalt. Ta viitas Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2026 otsusele kohtuasjas 5-25-49, mille järgi saab seaduse teksti sisse lugeda ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika.

Kalmo sõnul on Euroopa Inimõiguste Kohus kaitsnud meedia- ja väljendusvabadust väga ulatuslikult. Kui seaduse rakendaja selle praktikaga igakülgselt arvestab, väheneb presidendi hinnangul oht, et sõjaolukorras kasutatakse teabe levitamise keelamist kriitiliste arvamuste vaigistamiseks.

Meie varasemas loos Rail Balticu 2030. aasta valmimistähtaja võimaliku edasilükkamise kohta kirjeldasime, kuidas projekt on Eestis kujunenud poliitilise vaidluse keskpunktiks, kus vastanduvad julgeolekuargumendid ja kasvav eelarvesurve. Selgitasime, et arutelude tuumaks on valik, kas liikuda kiiremas ja kallimas tempos või pidurdada tempot Läti mahajäämise ning rahastamisriskide tõttu, ning et lähikuude otsused mõjutavad otseselt projekti edasist ajakava.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?