Rail Baltica vaidlus teravdab Eestis taristuinvesteeringu poliitilist riski

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Rail Baltica poliitiline risk

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Viktoras Karapetjanc

6 tundi tagasi

Rail Baltica vaidlus teravdab Eestis taristuinvesteeringu poliitilist riski — Rail Baltica risk Eestis

Rail Baltica üle käiv poliitiline vaidlus toob Eestis taas esile, kuidas strateegilist taristuprojekti hinnatakse nii julgeoleku kui ka riigirahanduse vaates. Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak kaitseb ühendust Läänega kui pikaajalist eesmärki, samal ajal kui Keskerakond seab kahtluse alla projekti jätkusuutlikkuse ja ajakava.

Tipphetked

Reformierakonna juht Õnne Pillak rõhutas, et Rail Baltic aitab Eestil sõltumatuks saada idanaabri taristust ning vaidlused detailide üle ei mõjuta põhieesmärki.
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart peab kiirustamist Rail Baltica projektiga riskantseks, viidates Läti 2030. aasta valmistähtaega puudutavatele probleemidele ja ebaproportsionaalsele riigieelarvelisele kulule.
Rail Baltic, mille kogupikkus on 870 kilomeetrit ja valmimise tähtaeg 2030, sõltub Eestis jätkuvalt poliitiliste jõudude hinnangutest selle strateegilisele tähtsusele.

Erakondade vastasseis Rail Baltica tuleviku üle

Delfi Eesti teatel ütles Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht Õnne Pillak, et Rail Baltic annab Eestile võimaluse lõpetada sõltuvus idanaabri taristust. Tema sõnul võib projekti tähtaegade, maksumuse, trasside ja muude detailide üle vaielda, sest suurinvesteeringute puhul on muutused tavapärased, kuid see ei muuda ettevõtmise põhieesmärki.

Pillaku sõnul on ajal, mil Venemaa peab Euroopas vallutussõda, kummaline kuulda poliitikuid rääkimas ühendusest Läänega kui ebavajalikust kulust. Keskerakonna suunal tehtud kriitikaga viitab ta erakonna esimehe Mihhail Kõlvarti kommentaaridele pärast erakonna volikogu istungit, kus Kõlvart leidis, et Rail Baltica projekt ei ole enam jätkusuutlik.

Kõlvarti hinnangul ei peaks Eesti projekti elluviimisega kiirustama olukorras, kus Läti on juba tunnistanud, et ei jõua oma töödega 2030. aastaks valmis. Tema sõnul võib kiirustamine võtta Eesti puudujäägis riigieelarvest ebaproportsionaalselt suure osa ning enne otsuste tegemist tuleb analüüsida, mis toimub teistes riikides.

Piirkondlik ühendus ja tähtaeg 2030

Rail Baltic on raudteetranspordi taristu projekt, mille eesmärk on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrku. Eesti, Läti ja Leedu ministeeriumid asutasid projekti arendamiseks ja raudtee ehitamiseks 2014. aastal ühisettevõtte RB Rail AS.

Balti riike läbiva raudtee kogupikkus on 870 kilomeetrit ning projekti valmimine on planeeritud 2030. aastaks. Vaidlus projekti ümber näitab, et lisaks tehnilistele ja eelarvelistele küsimustele mõjutab Rail Baltica edenemist ka see, kuidas Eesti poliitilised jõud hindavad ühenduse strateegilist tähtsust piirkonna transpordi ja julgeoleku jaoks.

Meie varasemas käsitluses Rail Balticu 2030. aasta valmimistähtaja võimalikust edasilükkamisest selgitasime, et Eestis on teema tõusnud teravalt päevakorda eeskätt Läti mahajäämise ja kasvava eelarvesurve tõttu. Kirjeldasime valikut, kas ehitada kiiremini ja kallimalt või liikuda rahulikumas tempos, ning tõime esile, et Eesti ja Läti peavad lähikuudel tegema konkreetsed poliitilised ja rahastamisotsused, mis määravad projekti edasise ajakava.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?