Eesti pensionikindlus püsib surve all, uuring näitab laialdast ebakindlust

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Eesti pensionikindluse uuring

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Dan Blystone

6 tundi tagasi

Eesti pensionikindlus püsib surve all, uuring näitab laialdast ebakindlust — Pensionikindlus ohus Eestis

Eesti tööealiste elanike seas püsib pensionipõlvega seotud rahaline ebakindlus kõrgel, sest kindlalt tunneb end tuleviku suhtes vaid veidi üle veerandi vastanutest. Eriti teravalt kerkib mure esile vanemaealiste töötajate, madalama sissetulekuga inimeste ja naiste seas, mis viitab säästmise ja investeerimise ebaühtlasele ulatusele.

Tipphetked

Norstati pensioniuuring näitab, et 64 protsenti Eesti elanikest tunneb end pensionipõlve suhtes majanduslikult ebakindlalt, kindlustunnet kirjeldab vaid 28 protsenti.
Pensioniks ei kogu 27 protsenti tööealisest elanikkonnast ning 50–59-aastaste seas kasvab ebakindlus 67 protsendini ja mittekogujate osakaal 30 protsendini.
Ebakindlus pensionipõlve osas on suurim madala sissetulekuga (750–1000 eurot kuus) elanikel, kellest 76 protsenti tunneb muret, rõhutades lisasäästmise vajadust.

Pensionisäästmise mustrid ja riskirühmad

Majandus Postimehe teatel näitab Norstati läbi viidud pensioniuuring, et 64 protsenti Eesti inimestest tunneb end eesootava pensionipõlve osas majanduslikult ebakindlalt ning vaid 28 protsenti vastanutest kirjeldab oma kindlustunnet tugevana.

Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson ütleb, et tulemused osutavad jätkuvalt sellele, et pensionipõlve kindlustamine on paljude Eesti inimeste jaoks oluline, kuid samal ajal murettekitav teema. Tema sõnul ei tähenda kogumisvõimaluste rohkus automaatselt seda, et inimesed tunnevad end tuleviku suhtes kindlalt, sest tänased rahalised otsused mõjutavad otseselt hilisemat toimetulekut ja rahalist vabadust pensionieas.

Uuringu järgi ei kogu 27 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast pensioniks üldse. Kõige pessimistlikumas vanuserühmas, 50-59-aastaste seas, ulatub mittekogujate osakaal peaaegu 30 protsendini ning samas vanuserühmas tunneb 67 protsenti vastanutest end pensionile mõeldes väga või suhteliselt ebakindlalt.

Mõju sissetulekute ja soo lõikes

Naiste ja meeste hinnangutes joonistub välja selge erinevus. Pensionipõlve suhtes tunneb end täiesti või suhteliselt ebakindlalt 67 protsenti naistest, meeste seas on sama näitaja 60 protsenti, samal ajal kui mehed on uuringu järgi aktiivsemad pensionivarasse investeerijad.

Ebavõrdsus süveneb ka sissetulekute lõikes. Madissoni sõnul on tuleviku suhtes ebakindlus suurem madalamat palka teenivate inimeste seas ning kõige keerulisem on seis 750-1000 euro suuruse kuise netosissetulekuga elanikel, kellest 76 protsenti tunneb muret pensionipõlve pärast.

Tulemused viitavad sellele, et ainult esimese pensionisamba peale lootmine suurendab pikaajalist finantsriski. Täiendav säästmine, hoiustamine ja investeerimine kujunevad seega oluliseks teguriks, mis mõjutab nii leibkondade tulevast toimetulekut kui ka laiemalt Eesti pensionisüsteemi vastupidavust.

Meie varasemas artiklis Jaapani valitsuse plaanist suunata suured pensionifondid, sh GPIF, suurendama investeeringuid kodumaistesse varadesse selgitasime, kuidas see võib kasvatada jeeni struktuurset nõudlust ja vähendada vajadust otsese valuutaturu sekkumise järele. Samas tõime välja, et USD/JPY tehniline pilt viitas jätkuvale langusriskile ja võimaliku volatiilsuse püsimisele, kui turg kohaneb institutsionaalse kapitali ümberjaotamisega.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?