NATO järgmise tippkohtumise puudumine võib leevendada survet kaitsekulude kasvatamiseks

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
NATO tippkohtumise surve

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Viktoras Karapetjanc

Eile

NATO järgmise tippkohtumise puudumine võib leevendada survet kaitsekulude kasvatamiseks — NATO surve väheneb

NATO ei ole järgmiseks aastaks liidrite tasemel tippkohtumist kokku leppinud, mis võib Eesti hinnangul vähendada liitlaste survet teha uusi kaitsekulude lubadusi. Eesti jaoks jääb siiski viimase tippkohtumise peamiseks tulemuseks Euroopa ja Ameerika liitlaste ühtsuse kinnitus ning edasiminek õhu- ja raketikaitseplaanides.

Tipphetked

NATO liidrite kohtumise puudumine järgmisel aastal vähendab tavapärast survet liikmesriikidele, sealhulgas Eestile, suurendada kaitsekulusid.
Viimase NATO tippkohtumise peamine tulemus oli Euroopa ja Ameerika liitlaste ühtsuse rõhutamine ning NATO raketi- ja õhutõrjeplaanide ülevaatamine, mis parandab Eesti õhuruumi kaitset.
Eesti ja Ukraina ettevõtted hakkavad koos tootma droone Eesti territooriumil, mis võimaldab Eestil saada lahinguväljalt vajalikke andmeid ja arendada oma sõjalisi võimekusi.

Kaitsekulude surve ja tippkohtumiste roll

Delfi Eesti teatel ütles välisminister Margus Tsahkna, et järgmise aasta liidrite tasemel kohtumise puudumine on ühtepidi halb, sest tippkohtumiste eel on liitlastele tavaliselt suurem surve anda täiendavaid lubadusi, praegu eeskätt kaitsekulude suurendamise vaates.

Tsahkna sõnul on U.S. presidendi Donald Trumpi surve Euroopale võtta rohkem vastutust ja investeerida rohkem oma kaitsesse olnud Eesti vaates positiivne. Tema sõnul on Euroopa suurem vastutus ja suurem panus enda kaitse rahastamisse olnud Eesti pikaajaline seisukoht.

Samas märkis minister, et NATO tippkohtumisi ei toimu alati igal aastal ning ühe kohtumise ärajäämine ei halvenda alliansi toimimist.

Mõju Eesti kaitsevõimele ja droonikoostööle

Tsahkna hinnangul on lõppenud tippkohtumise kõige olulisem tulemus Eesti jaoks Euroopa ja Ameerika liitlaste ühtsuse sõnum. Lisaks vaadatakse üle NATO raketi- ja õhutõrje kaitseplaanid, mis võimaldab Eestil oma õhuruumi paremini kaitsta.

Ministri sõnul on õhuturbemissioon nüüd õhukaitsemissioon ja osa kogu NATO õhukaitsesüsteemist. See viitab Eesti jaoks laiemale integreeritusele alliansi kaitsekorralduses.

Droonileppe kohta ütles Tsahkna, et Eesti saab osa Ukraina arendatud droonivõimekusest ning Eesti ja Ukraina ettevõtted saavad toota koos ka Eesti territooriumil. Endine kaitseväe juhataja Martin Herem ütles varem Delfile, et Eesti vajab selle koostöö kaudu eelkõige lahinguväljal kogutud andmeid ja statistikat, et nende põhjal oma võimekusi arendada, ning Tsahkna kinnitas, et tema hinnangul oleks Herem leppega rahul.

Meie varasemas artiklis Eesti delegatsiooni ja Ankara NATO tippkohtumise ootuste kohta kirjutasime, et Eesti rõhutab liitlaste ühtsust ning kutsub Euroopat ja teisi partnereid kasvatama kaitsekulutusi 5% SKP suunas. Lisaks tõime esile fookuse praktilistel võimearendustel nagu õhu- ja raketikaitse ning kaitsetööstuse tugevdamine, samuti pikaajalised kohustused Ukraina sõjaliseks toetuseks ja Venemaa heidutamiseks.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?