Eesti võib Rail Balticu valmimistähtaega edasi lükata Läti viivituste ja eelarvesurve tõttu

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Rail Balticu valmimistähtaja edasilükkamine

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Ciaran Ryan

1 tund tagasi

Eesti võib Rail Balticu valmimistähtaega edasi lükata Läti viivituste ja eelarvesurve tõttu — Rail Balticu tähtaeg ohus

Rail Balticu 2030. aasta valmimistähtaeg satub Eestis uue surve alla, sest Läti ei jõua tõenäoliselt oma raudteeosa selleks ajaks valmis. See muudab tähtaja edasilükkamise kaalumise aktuaalseks nii Eesti riigieelarve kui ka projekti kogukulu vaates.

Tipphetked

Eesti kaalub lähikuudel Rail Balticu 2030. aasta valmimistähtaja paariaastast edasi lükkamist Läti mahajäämise ja eelarvesurve tõttu.
Tähtaega edasi lükates saaks Eesti hajutada riigieelarve taristuinvesteeringuid ja vähendada kiire ehitustempo tõttu tekkivaid lisakulusid.
Nii Eesti kui Läti peavad järgmise 2-3 kuu jooksul langetama konkreetsed poliitilised ja rahastamisotsused seoses Rail Balticu ajakavaga.

Valmimistähtaja ümberhindamine lähikuudel

Postimees analüüsi järgi peab Eesti lähikuudel otsustama, kas hoida Rail Balticu ametlikku 2030. aasta tähtaega või nihutada see paari või mõne aasta võrra edasi. Hinnang toetub eeskätt sellele, et Lätis on juba selge, et sealne raudteeosa ei valmi 2030. aastaks.

Kui Läti lõik jääb õigeks ajaks lõpetamata, väheneb Eesti jaoks surve oma osa iga hinna eest kiiresti valmis ehitada. Tekstis tuuakse välja, et lisaks naaberriigi mahajäämusele võib ka ainult Eesti huve vaadates hilisem valmimine olla mõistlikum lahendus.

Rail Baltic Eesti juhataja Anvar Salomets sõnastab valiku dilemmana, kas ehitada kiiremini ja kallimalt või liikuda rahulikumas tempos ning odavamalt. See seab vastamisi poliitilise tähtaja hoidmise ja kulude kontrolli vajaduse.

Eelarve ja projekti mõju Eestile

Analüüs viitab, et tähtaja edasilükkamine võiks leevendada survet Eesti riigieelarvele ajal, mil suuri taristuinvesteeringuid tuleb hoolikalt ajastada. Samal ajal puudutab küsimus ka Rail Balticu enda finantsloogikat, sest aeglasem tempo võib vähendada kiirustamisest tulenevaid lisakulusid.

Nii Eesti kui Läti peavad otsused tegema järgmise 2-3 kuu jooksul, sest probleeme ei saa enam edasi lükata. See tähendab, et Rail Balticu ajakava üle käiv arutelu liigub kiiresti strateegilisest hinnangust konkreetsete poliitiliste ja rahastamisotsusteni.

Meie varasemas loos Eesti riigieelarve läbipaistvusest käsitlesime, miks eelarve tegelik sisu jääb avalikkusele sageli raskesti hoomatavaks ja kuidas see nõrgestab kontrolli maksumaksja raha kasutamise üle. Tõime esile ka riigikontrolli hinnangu, et vaja on Soome eeskujul selgemat kulupõhist eelarvemudelit, et oleks paremini näha, millised kulud on planeeritud, millised edasi lükatud ja mis on riigi rahanduse tegelik seis.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?