Inflatsioonisurve lükkab EKP-d intressitõusu suunas

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Inflatsioonisurve sunnib EKP-d tegutsema

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Igor Krasulya

1 tund tagasi

Inflatsioonisurve lükkab EKP-d intressitõusu suunas — EKP läheneb esimesele intressitõusule alates 2023. aastast

Euroopa Keskpank peaks tõstma intressimäärasid esimest korda alates 2023. aastast, kuna Iraani sõda hoiab energiahinnad kõrgel ja lükkab inflatsiooni taas üle eesmärgi. Euroala inflatsioon tõusis mais 3,2%-ni, mis on kõrgeim tase alates 2023. aastast, pärast energiakulude tõusu ja teenuste hindade püsimist.

Tipphetked

Eeldatakse, et EKP tõstab hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra 2,25%-ni.
See oleks EKP esimene intressitõus alates 2023. aastast.
Euroala inflatsioon tõusis mais 3,2%-ni, ületades EKP 2%-list eesmärki.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Vastavalt Bloombergile ootavad ökonomistid, et EKP tõstab hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra 2,25%-ni, olles esimene suur keskpank, mis karmistab poliitikat vastusena konfliktile.

Inflatsioon sunnib poliitikat muutma

Kuude kaupa väitsid EKP ametnikud, et rahapoliitika on heas seisus, kuna inflatsioon liikus keskpanga 2%-lise eesmärgi suunas. See argument on nõrgenenud, kuna Lähis-Ida sõda on veninud, hoides nafta- ja gaasiturud surve all ning suurendades riski, et energiakulud kanduvad üle laiematesse hindadesse.

EKP ise on hoiatanud, et sõda on muutnud väljavaate ebakindlamaks, tekitades inflatsiooni ülespoole suunatud riske ja majanduskasvu allapoole suunatud riske. See ongi peamine dilemma, millega president Christine Lagarde silmitsi seisab: hinnasurve kasvab, kuid euroala majandus näitab väsimuse märke.

EKP uued prognoosid peaksid näitama selleks ja järgmiseks aastaks kõrgemat inflatsiooni ning nõrgemat kasvu. Analüütikud ootavad ka, et ametnikud korrigeerivad oma vaadet alusinflatsioonile, mis on signaal, et šokk ei piirdu enam ainult energiaga.

Kasvurisk piirab EKP tegutsemisruumi

Oodatav samm tõenäoliselt ei lõpeta arutelu intressimäärade edasise trajektoori üle. Investorid ja ökonomistid jälgivad, kas Lagarde annab märku uuest tõusust hiljem sel aastal, kusjuures mõned uuringud viitavad teisele tõstmisele septembris.

Väljakutse seisneb selles, et euroalal on vähe kasvupuhvrit. Äriuuringud nõrgenesid mais ning kõrgemad laenukulud võivad veelgi aeglustada investeeringuid, kinnisvaraturgu ja tarbijanõudlust. See muudab eelseisva otsuse vähem üheseks kui tavalise inflatsioonivõitluse puhul. EKP peab võib-olla piisavalt karmistama, et säilitada usaldusväärsus, kuid mitte nii palju, et muuta energiašokk laiemaks majanduslanguseks.

Turud ootavad järgmist signaali

Intressiotsus kuulutatakse välja kell 14,15 Frankfurdi aja järgi, millele järgneb 30 minutit hiljem Lagarde'i pressikonverents. Tema sõnum võib olla olulisem kui veerandpunktiline muutus ise, sest turud on selle tõusuga juba arvestanud.

Kuna inflatsioon on 3,2% juures ehk tunduvalt üle 2% eesmärgi ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on endiselt allpool 2023. aasta 4% tippu, on keskpangal ruumi tegutseda. Kuid kasvu nõrgenedes kaasneb iga täiendava tõstmisega suurem majanduslik kulu.

Varem teatati, et euroala inflatsiooniootused jahenevad, kuid EKP intressimäärade tõstmine on endiselt tõenäoline.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?