Riigikogu kuluhüvitiste süsteemi muutmise surve kasvab Eestis

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Riigikogu kuluhüvitiste arutelu

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Sholanke Dele

30.04.2026

Riigikogu kuluhüvitiste süsteemi muutmise surve kasvab Eestis — Kuluhüvitised surve all

Riigikogus püsib arutelu selle üle, kas tšekipõhine kuluhüvitiste süsteem tuleks asendada lihtsama ja usalduspõhisema lahendusega. Teema tõuseb uuesti esile pärast arutelu saadikupuutumatuse üle ning vahetult enne valimisi, kui poliitiline valmisolek muudatusteks on piiratud.

Tipphetked

14. aprillil toimunud riigikogu arutelul soovitas õiguskantsler Ülle Madise loobuda praegusest tšekipõhisest kuluhüvitiste süsteemist paindlikuma kasuks.
Osa saadikuid toetab süsteemi muutmist, kuid ei soovi avalikult seisukohta võtta, kartes poliitilisi tagajärgi enne valimisi.
2003. aastast kehtiva tšekkidega tõendamise süsteemi asendamine võiks vähendada saadikute bürokraatiat ja kuluhüvitistega seotud vaidlusi.

Kuluhüvitiste muutmise ettepanek ja taust

Delfi Eesti käsitluse järgi tõi teema teravalt päevakorda 14. aprillil riigikogus toimunud arutelu, kus õiguskantsler Ülle Madise rääkis võimalusest lõpetada praegune tšekipõhine kuluhüvitiste kord. Arutelu toimus seoses ettepanekuga anda nõusolek võtta riigikogu liikmelt Tõnis Möldrilt saadikupuutumatus ja jätkata tema suhtes kohtumenetlust, kuid parlament selleks nõusolekut ei andnud.

Madise sõnul on riigikogul õigus asendada tšekipõhised kuluhüvitised näiteks esindustasu, palgatõusu või sellise kuluhüvitisega, mida saadik kasutab oma südametunnistuse ja parlamendi eetikareeglite järgi. Ta rõhutas, et peab rahvaesindajaid usaldusväärseks ning leiab, et enamik inimesi Eestis ja enamik riigikogu liikmeid soovib käituda eetiliselt, nii et otsused oleksid nii sisuliselt õiged kui ka näiksid õiged.

Teema käsitluses viidatakse ka sellele, et osa saadikuid peab praeguse süsteemi lõpetamist otstarbekaks, kuid ei soovi seda avalikult oma nime all toetada, kartes kolleegide pahameelt. Selline ettevaatlikkus peegeldab poliitilist tundlikkust olukorras, kus valimised lähenevad ja kuluhüvitiste teema võib mõjutada valijate hoiakuid.

2003. aasta reformi pärand ja mõju töökorraldusele

Praegune süsteem kujunes välja 2003. aastal, kui riigikogu liikmete kuluhüvitised muudeti tšekipõhiseks. Varasem 20% fikseeritud esinduskulu asendati korraga, mille järgi peab rahvasaadik iga tööga seotud kulu tšekkidega tõendama.

Muutus sündis ajal, mil poliitilises debatis domineeris lubadus puhastada poliitikat ja vähendada avaliku raha mõttetut raiskamist. Riigikogu toonase meediakajastuse analüüs märkis, et tähelepanu saadikute auto- ja korterikuludele võimendas toonase uue poliitika lubadus, mis aitas kujundada rangema kontrolliga süsteemi.

Nüüd kerkib küsimus, kas seesama kord tekitab rohkem halduskoormust ja poliitilisi riske, kui suudab ennetada võimalikke rikkumisi. Arutelu keskmes on, kas parlament peaks liikuma paindlikuma hüvitamismudeli poole, mis vähendaks nii saadikute bürokraatlikku koormust kui ka õiguskaitseasutusteni jõudvate kuluhüvitiste vaidluste hulka.

Varem kirjutasime Tõnis Möldri korruptsioonikahtlusest ja prokuratuuri taotlusest võtta temalt saadikupuutumatus, et kriminaalmenetlus saaks jätkuda. Selgitasime, et kahtlustus puudutas nii 25 000 euro suuruse riigieelarvetoetuse võimalikku suunamist MTÜ-le Kõo Jahiselts kui ka väidet, et Mölder pidi sellest saama vähemalt 10 000 eurot, ning lisaks kerkis esile ka kuluhüvitiste abil tellitud jõulukaartide teema. Juhtum tõi laiemalt fookusesse küsimuse, kuidas tagada avalike vahendite kasutamise läbipaistvus ja vältida poliitilise mõju kuritarvitamist.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?