Eesti kirikuseaduse muudatus jääb jõusse pärast riigikohtu otsust

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Kirikuseaduse muudatus ja riigikohus

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Sholanke Dele

08.06.2026

Eesti kirikuseaduse muudatus jääb jõusse pärast riigikohtu otsust — Kirikuseadus jääb jõusse

Eesti sisepoliitilises ja julgeolekuarutelus saab selguse vaidlus kirikute ja koguduste seaduse muudatuste üle, mida valitsus peab vajalikuks Vene mõjutustegevuse piiramiseks. Riigikohtu üldkogu leiab, et muudatusi saab tõlgendada viisil, mis ei too kaasa usuliste ühenduste meelevaldset sundlõpetamist ega riku usu- ja ühinemisvabadust.

Tipphetked

Eesti riigikohus otsustas 17 kohtuniku osalusel, et kirikute seaduse muudatus ei võimalda meelevaldset usuliste ühenduste sundlõpetamist.
Seadus, mille poolt hääletas riigikogus 68 saadikut, jääb jõusse ja annab riigile vahendid Vene vaenuliku mõjutustegevuse piiramiseks.
Riigikohus kitsendas seaduse rakendamist, määrates, et välismaiste sidemete keeld kehtib vaid realistliku julgeolekuohu korral, mitte abstraktselt.

Kohtuotsuse sisu ja poliitiline taust

Delfi Eesti teatel ütleb siseminister Igor Taro pärast riigikohtu otsust, et tema hinnangul võidab Eesti ühiskond ning seadus on äärmiselt vajalik, et riigil oleksid vahendid Vene vaenuliku mõjutustegevuse piiramiseks. Taro rõhutab, et seadust toetab riigikogus 68 saadikut, mida ta peab väga suureks ülekaaluks.

Riigikohtu üldkogu leiab, et kirikute ja koguduste seaduse muudatusi on võimalik tõlgendada nii, et need ei too kaasa usuliste ühenduste meelevaldset sundlõpetamist. Otsuse teeb 17 riigikohtunikku, kellest kuus jääb eriarvamusele, nende seas ka riigikohtu esimees Villu Kõve.

President Alar Karis vaidlustab seaduse, mis keelab Eesti usulisel ühendusel sidemed välisriigis asuva usuorganisatsiooni või vaimuliku juhiga, kelle tegevus ohustab Eesti riiki. Presidendi hinnangul on keeld liiga lai ja ebaselge ning piirab ülemäära usu- ja ühinemisvabadust.

Taro sõnul näitab riigikohtu otsus, et põhiseaduspärasuse analüüsi osatakse teha ka valitsuses ja parlamendis. Minister tunnistab samuti, et siseministeerium ei tea viimase hetkeni, milline otsus tuleb, ning valmis on kaks pressiteadet ja jutupunktid eri stsenaariumideks.

Julgeolekuriskide tõlgendus ja mõju Eestis

Riigikohus rõhutab otsuses, et Eesti usulise ühenduse seos välismaise usuorganisatsiooniga muutub keelatuks üksnes siis, kui see kujutab tegelikku, mitte abstraktset ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Oht võib kohtu hinnangul seisneda näiteks Eesti-vastase tegevuse õhutamises, toetamises või rahastamises.

Selline tõlgendus kitsendab seaduse rakendamist konkreetsetele julgeolekuriskidele ning jätab usuvabaduse piirangud sõltuvaks reaalsest ohuhinnangust. Otsus annab riigile aluse jätkata välismõju vastaste meetmete rakendamist, kuid samal ajal seab selleks põhiseadusliku tõlgendusraami, mis on oluline nii usuliste ühenduste kui ka laiemalt Eesti siseturvalisuse poliitika jaoks.

Meie varasemas loos Riigikogu päevakorrast ja menetluses olevatest eelnõudest keskendusime sellele, kuidas 2026. aasta lisaeelarve ning energia- ja finantssektori järelevalvet puudutavad muudatused kujundavad riigi sekkumis- ja kontrollivõimekust. Seal tõime esile ka plaanid laiendada maksu- ja tolliameti õigust küsida krediidiasutustelt maksukontrolliks ja rahapesu tõkestamiseks vajalikke andmeid ning ELi kindlustusdirektiivide ülevõtu, mis tugevdab finantsstabiilsuse raamistikku.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?