Eesti autoliisingu kasutus edestab Baltikumis Lätit ja Leedut

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Eesti autoliisingu edumaa Baltikumis

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Dan Blystone

12.07.2026

Eesti autoliisingu kasutus edestab Baltikumis Lätit ja Leedut — Eesti edestab liisingus

Balti riikide liikuvusuuring näitab, et Eestis rahastavad autoomanikud sõiduki ostu piirkonnas kõige sagedamini pangaliisinguga. Eestis on seda võimalust kasutanud ligi kolmandik autoomanikest, samal ajal kui Leedus ulatub näitaja 23 protsendini ja Lätis 14 protsendini.

Tipphetked

Eestis eelistab suurem osa tarbijatest liisingut või kasutusrenti auto ostul võrreldes Läti ja Leeduga, peegeldades kõrgemat tarbijate teadlikkust.
Viimastel aastatel on täisteenusliisingu populaarsus kasvanud, pakkudes klientidele ühes kuumakses hooldust, rehve, kindlustust ja registreerimist.
Baltikumi autoliisinguturu areng näitab selget liikumist autode omamiselt üha enam teenusepõhise kasutuse lahenduste suunas.

Liisingueelistuse taust ja turuvalikud

According to Majandus Postimees, võrdlus ülebaltilisel liikuvusuuringul, mille järgi erineb autode soetamise viis Eestis, Lätis ja Leedus märgatavalt.

Europcar Eesti tegevjuht Argo Rebane ütleb, et tulemused peegeldavad nii kultuurilisi kui ka ärikeskkondade erinevusi kolmes riigis. Tema sõnul on Eestis inimesed harjunud käsitlema autot finantseeritava kuluvarana, kus ostuhinna kõrval on ostja jaoks sama tähtis ka sõiduki ülalpidamiskulu.

Rebase hinnangul näitab selline mõtteviis tarbijate kõrgemat teadlikkust ning sarnaneb käitumisega ka muudel turgudel, sealhulgas kinnisvaras. Ta lisab, et Eestis on välja ostetud autosid vähem ka seetõttu, et lõunanaabrite autopark on keskmiselt vanem, mis muudab autod odavamaks ja soodustab nende lõplikku väljaostmist.

Autoturu rahastusmudelite mõju piirkonnas

Auto ostmiseks on praegu rohkem võimalusi kui veel mõni aasta tagasi, mil peamised valikud olid kogu summa korraga tasumine või pangaliising. Nüüd pakuvad lahendusi nii finantssektor kui ka rendiettevõtted.

Kõige levinumaks lahenduseks jääb kasutusrent, mille korral tasub klient auto eest kuumaksetena ning saab lepingu lõppedes sõiduki tagastada või selle välja osta. Levinud on ka kapitalirent, mille puhul saab klient liisinguperioodi lõppedes auto omanikuks, ning seda kasutatakse sagedamini vanemate autode puhul.

Viimastel aastatel kogub rohkem tähelepanu täisteenusliising ehk täisteenusrent, kus üks kuumakse sisaldab lisaks autole ka hooldust, rehve, kindlustusi, registreerimist ja muid kasutamisega seotud kulusid. Selline mudel viitab sellele, et piirkonna autoturg liigub üha enam omamise asemel teenusepõhise kasutuse suunas.

Meie varasem artikkel IMF-i prognoosist euroala majanduskasvu kohta tõi esile, et euroala kasv võib püsida kuni 2031. aastani vaid veidi üle 1% aastas, samal ajal kui mitmed väiksemad Euroopa riigid kasvavad keskmisest oluliselt kiiremini. Samuti käsitlesime, kuidas Eesti, teised Baltimaad ja Soome paiknevad piirkondlikus „vahealas“, kus konkurentsivõime ja investeerimiskeskkond määravad, kas Põhja- ja Ida-Euroopa suudavad euroala aeglasest kasvust selgemalt eristuda.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?