Eesti idapiiri taristu katvus kasvab 90 protsendini, viimase 14 kilomeetri rajamine vajab lisarahastust

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Idapiiri taristu katvus 90%

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Viktoras Karapetjanc

07.08.2026

Eesti idapiiri taristu katvus kasvab 90 protsendini, viimase 14 kilomeetri rajamine vajab lisarahastust — Idapiiri taristu 90%

Eesti maismaapiiri väljaehitus liigub Koidula maanteepiiripunkti ja Saatse vahel edasi, kasvatades taristuga kaetud piirilõikude osakaalu juba aasta lõpus 90 protsendini. Viimase 14 kilomeetri rajamiseks on siiski vaja eraldi otsust ja hinnanguliselt 18 miljonit eurot lisaraha.

Tipphetked

Eesti maismaapiir on nüüd 80 protsendi ulatuses taristuga kaetud, kasvades 90 protsendini pärast 20 km valmimist aasta lõpuks.
Koidula ja Saatse vaheliste lõikude 26 km taristu rajamine maksis 12 miljonit eurot, kaasrahastas Euroopa Liit; lõplik 14 km lõik vajab veel 18 miljonit eurot.
Drooniseire- ja tuvastusseadmed paigaldatakse kogu maismaapiirile 2024. aasta jooksul, ehitus- ja seiresüsteemide hanked kulgevad plaanipäraselt või graafikust ees.

Piiriehituse järgmised etapid ja rahastus

According to Delfi, Koidula maanteepiiripunkti ja Saatse vaheliste uute piirilõikude kogupikkus on 26 kilomeetrit, millest 14 kilomeetrit on kaetud piiriaiaga ning ülejäänud osa 30 meetri kõrguste seiremastidega, teatas siseministeerium. Nende lõikude väljaehitamine maksis 12 miljonit eurot ja projekti kaasrahastas Euroopa Liit.

Siseminister Igor Taro sõnul on maismaapiir nüüd 80 protsendi ulatuses taristuga kaetud ning aasta lõpus, kui valmivad järgmised kaks lõiku kogupikkusega 20 kilomeetrit, jõuab see 90 protsendini. Tema sõnul on tegu hädavajaliku investeeringuga, mis aitab kaitsta Eestit rändesurve ja hübriidrünnakute eest.

Väljaehitamata on veel viimased 14 kilomeetrit, mille osas tuleb teha eraldi otsus. Taro märkis, et seda ala ei plaanitud algselt rajada piirkonna keerukate loodusolude tõttu, kuid praegust rändesurve olukorda arvestades peab ta vajalikuks ka selle lõigu väljaehitamist.

Ministri hinnangul nõuab viimase lõigu valmimine 18 miljonit eurot, millest 14,5 miljonit kulub taristule ja 3,5 miljonit seireseadmetele. Selle investeeringu järel ei jääks Eesti maismaapiirile enam katmata lõike.

Drooniseire laieneb kogu maismaapiirile

Järgmine suurem samm on valmis taristuga lõikude katmine drooniseirevõimekusega. Eesti-Läti-Vene kolmikpunkti ja Luhamaa vahelisel kolmel lõigul paigaldati tänavu suvel juba esimesed statsionaarsed droonivastased tuvastus- ja seireseadmed ning ülejäänud maismaapiirile jõuavad need käesoleva aasta jooksul.

Taro sai Kagu-Eestis ülevaate idapiiri ehitustööde ja seiresüsteemide paigaldamise edenemisest. Politsei- ja Piirivalveametil on käimas hanked järgmiste lõikude seireseadmete soetamiseks ning ehitus- ja ettevalmistustööd kulgevad plaanipäraselt või isegi graafikust ees.

Koidula ja Saatse vahelisel alal asuvatel piirilõikudel 9-10 lubab ehitaja tööd lõpetada selle aasta lõpuks, kuigi lepingu järgi on tal pärast seda veel mitu kuud aega. Idapiiri ehitus ja drooniseirevõimekuse arendamine toimub Euroopa Liidu kaasrahastusega.

Meie varasemas artiklis Eesti plaanist kasutada Euroopa Liidu SAFE-laenu kaitsevõime tugevdamiseks selgitasime, kuidas ReArm Europe paketi kaudu kaasatav pikaajaline rahastus aitab kiirendada mahukaid kaitsehankeid. Käsitlesime ka tingimusi, nagu ühishanked ja nõue, et vähemalt 65% lõppkomponentidest pärineks Euroopast, ning seda, kuidas üle 5% SKPst kaitsekulud mõjutavad laiemalt eelarvevalikuid ja piirkondlikku julgeolekut.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?