Eesti toetab ELi järgmise eelarve julgeolekusuuna tugevdamist idapiiri koormuse arvestamiseks
Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve üle peetav arutelu keskendub üha enam kaitsekuludele, konkurentsivõimele ja Ukraina jätkuvale toetamisele. Eesti peaminister Kristen Michal ütleb, et ühine eelarve peab arvestama ka idapiiri riikide suurema julgeolekukoormusega, kuna need riigid kaitsevad korraga nii ELi kui ka NATO välispiiri.
Tipphetked
- Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut suunata järgmisesse ELi pikaajalisse eelarvesse rohkem vahendeid kaitsesse, ühendustesse ja Ukraina toetamisse.
- Michal rõhutab, et idapiiri riikide julgeolekukoormus peab kajastuma ELi eelarves, arvestades nende ühtaegset ELi ja NATO välispiiri kaitsmist.
- Tsahkna toob välja, et Ukraina ülesehitamine kujuneb selle sajandi suurimaks Euroopa majandusprojektiks, avades uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele.
ELi eelarveprioriteedid ja idapiiri roll
Delfi Eesti teatel ütles Michal kohtumisel Euroopa Ülemkogu presidendi António Costaga, et järgmine ELi eelarve peab vastama Euroopa julgeolekuvajadustele ning suunama rohkem vahendeid kaitsesse, kriitilistesse ühendustesse, konkurentsivõimesse ja Ukraina toetamisse. Tema sõnul toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta.Michal rõhutab, et idapiiri riikide suurem julgeolekukoormus peab kajastuma ka ühises eelarves. Tema sõnul kaitsevad need riigid ühtaegu nii Euroopa Liidu kui ka NATO välispiiri, mistõttu peab rahaline jaotus arvestama piiririikide erilise vastutusega.
Ukraina teemal ütleb Michal, et Euroopa peab jätkama sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetust nii kaua, kui vaja. Samal ajal peab Euroopa jätkama Venemaale surve avaldamist, eelkõige sanktsioonidega, ning liikuma edasi Ukraina ELiga ühinemise protsessis, avades kõik seni avamata läbirääkimiste klastrid.
Julgeoleku ja majanduse seos Euroopas
Välisminister Margus Tsahkna osaleb koos Costaga välisministeeriumi esindusjuhtide ja partnerite kohtumisel, kus arutatakse Euroopa ees seisvaid väljakutseid, konkurentsivõime tugevdamist ja Euroopa Liidu tulevikku. Tema sõnul on Euroopa julgeolek, majanduslik konkurentsivõime ja suutlikkus tegutseda maailmaareenil geopoliitilise jõuna üha tihedamalt seotud.Tsahkna sõnul loovad investeeringud kaitsesse ja ühendustesse, ettevõtlust takistavate barjääride vähendamine, innovatsiooni toetamine ning ühisturu potentsiaali parem kasutamine Euroopale tugeva vundamendi. See asetab järgmise ELi eelarve arutelu laiemasse majanduspoliitilisse raamistikku, kus julgeolekukulud ja majanduskasvu toetavad investeeringud on üksteisega seotud.
Rääkides Venemaa agressioonist Ukraina vastu, ütleb Tsahkna, et Euroopa majanduse kindlustunde ja stabiilsuse huvides on vaja jõuda õiglase ja püsiva rahuni. Ta toob esile ka Ukraina ülesehitamise tähtsuse ning ütleb, et sellest kujuneb selle sajandi suurim majandusprojekt Euroopas, mis avab võimalusi ka Euroopa ettevõtetele. Jaanuaris Eestis toimuv Ukraina ülesehituskonverents peab tema sõnul aitama viia varasemad kokkulepped reaalsete tegude ja projektideni juba sõja ajal.
Meie varasemas loos ELi järgmise pikaajalise eelarve (2028–2034) aruteludest käsitlesime, kuidas Tallinna kohtumisel António Costa ja peaminister Kristen Michali vahel tõusid keskmesse kaitsekulude suurendamine, idapiiri erikoormus ning kriitilised ühendused. Samuti rõhutasime Ukraina toetamise jätkamist, Venemaale surve suurendamist ja Ukraina ELiga liitumisläbirääkimiste kiirendamist koos laienemis- ja konkurentsivõime eesmärkidega.
Viimased Fiscal Data uudised
- Forex
- Crypto