IMF juhib tähelepanu Liibanoni reformide edenemisele, samal ajal kui konflikt koormab majandust

IMF juhib tähelepanu Liibanoni reformide edenemisele, samal ajal kui konflikt koormab majandust
Liibanoni reformid luubi all

Liibanon säilitab teatava makromajandusliku stabiilsuse, kuigi piirkondlik konflikt ja riigisisesed finantspinged avaldavad jätkuvalt survet majandusaktiivsusele, inflatsioonile ja elatustasemele. IMFi missiooni sõnul viivad hiljutised pangandusseaduse muudatused restruktureerimist edasi, kuid ülesehituse ja sotsiaalkulutuste toetamiseks on endiselt vaja ulatuslikumaid eelarve- ja finantsreforme.

Tipphetked

  • IMF prognoosib Liibanoni 2026. aasta majandusaktiivsuse märkimisväärset kahanemist, püsivat kahekohalist inflatsiooni ja kõrgematest energiakuludest tingitud suurenevat jooksevkonto puudujääki.
  • Liibanoni ametivõimud edendasid pangandussektori reforme pankade saneerimise seaduse muudatustega, kuid peavad hoiustajate nõuete järjekorra ja eelarvekestlikkuse kaitsmiseks täpsustama finantsstabiliseerimise ja hoiuste tagasinõudmise seadust.
  • IMF kutsub Liibanoni üles rakendama 12-protsendilist käibemaksutõusu, järgima kasvavate palga- ja pensionikulude tingimustes eelarvedistsipliini ning looma 2027. aasta eelarveprotsessis usaldusväärse keskpika perioodi eelarveraamistiku.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

IMFi missioon kirjeldab reformiprioriteete

Nagu teatas Rahvusvaheline Valuutafond, külastas selle töötajate missioon 15.–18. septembril 2026 Beirutit, et hinnata Liibanoni makromajanduslikku väljavaadet ning majandus- ja finantsreformide edenemist.

Fondi sõnul avaldavad Hezbollah' ja Iisraeli vaheline konflikt ning laiemad piirkondlikud julgeolekualased arengud majandusele ränka mõju. Fond prognoosib, et majandusaktiivsus kahaneb 2026. aastal märkimisväärselt, samal ajal kui inflatsioon püsib kahekohaline ja jooksevkonto puudujääk suureneb peamiselt kõrgemate energiakulude tõttu.

IMFi sõnul on Liibanoni ametivõimud sellest hoolimata säilitanud ettevaatliku eelarve- ja rahapoliitika abil teatava stabiilsuse. Samuti nimetab fond pankade saneerimise seaduse muudatuste heakskiitmist oluliseks sammuks pangandussektori restruktureerimise edendamisel ja raamistiku tihedamal kooskõlla viimisel rahvusvahelise praktikaga.

Arutelud ametivõimudega keskenduvad ka finantsstabiliseerimise ja hoiuste tagasinõudmise seaduse muudatustele. Fondi sõnul peab seadus järgima nõuete rahuldamise järjekorda, et hoiustajad ei kannaks kahjusid enne aktsionäre ja allutatud võlausaldajaid, säilitades samal ajal restruktureerimisprotsessi kooskõla eelarve- ja finantskestlikkusega.

Eelarvesurve ja laiem majanduslik mõju

IMFi sõnul on jätkuv eelarvedistsipliin ülioluline, kuna Liibanon töötab 2027. aasta eelarve eelnõu ja keskpika perioodi eelarveraamistiku kallal. Missiooni töötajad tervitavad tasakaalus eelarve eesmärki ja maksukuulekuse parandamise meetmeid, kuid märgivad, et valitsuse heaks kiidetud käibemaksu tõstmist 12 protsendini ei ole veel rakendatud, samal ajal kui kõrgemad avaliku sektori palga- ja pensionikulud suurendavad kulusurvet.

Missioon julgustab ametivõime kehtestama selle käibemaksutõusu seadusandluse kaudu, kajastama 2027. aasta eelarves täielikult välisrahastusega kulutused ning seadma kapitalikulutuste kõrval prioriteediks riigisiseselt ümberasustatud inimeste toetamise. Samuti hoiatab see edasiste ajutiste palga- ja pensionitõusude eest ilma neid tasakaalustavate tulumeetmeteta ning märgib, et selliseid samme tuleks kaaluda üksnes laiema eelarveraamistiku raames.

Lisaks eelarvele on IMFi sõnul usaldusväärne keskpika perioodi eelarveraamistik hädavajalik iga-aastaste eelarvete ankurdamiseks, eelarve- ja võlakestlikkuse taastamiseks ning ülesehituseks ja sotsiaalkaitseks vajaliku eelarveruumi loomiseks. Fond lisab, et jääb pühendunuks Liibanoni ametivõimude toetamisele tervikliku reformikava elluviimisel, mida võiks toetada IMFi kokkulepe.

Meie varasem käsitlus Ühendkuningriigi kavandatavatest häärberimaksu muudatustest vaatles rahandusministeeriumi arutelusid maksu rakendumise alampiiri langetamise üle 1,5 miljoni naelani, mis suurendaks märkimisväärselt mõjutatud kodude arvu. Artiklis selgitati, et seda sammu kaalutakse osana laiemast püüdest suurendada järgmise eelarve eel lisatulusid, koos 2028. aastal algavate kavandatud kõrge väärtusega kinnisvarale kohaldatavate volikogu maksu lisatasudega.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.