Elena Nikulina

UNCTADi sõnul ulatuvad Gaza ülesehitusvajadused 71,5 miljardi dollarini, samal ajal kui Palestiina rahandus on surve all

UNCTADi sõnul ulatuvad Gaza ülesehitusvajadused 71,5 miljardi dollarini, samal ajal kui Palestiina rahandus on surve all
Gaza ülesehitamiseks kulub 71,5 miljardit dollarit

Aastatepikkune konflikt ja majanduspiirangud õõnestavad jätkuvalt Palestiina majandust ning Gaza ülesehitusvajaduseks hinnatakse nüüd 71,5 miljardit dollarit. UNCTADi uusim hinnang osutab ka kasvavale eelarve- ja pangandussurvele kogu okupeeritud Palestiina territooriumil, sealhulgas Läänekaldal.

Tipphetked

  • UNCTADi andmetel ulatuvad Gaza taastumis- ja ülesehitusvajadused 71,5 miljardi dollarini ning alates 2023. aasta oktoobrist on kahjustatud või hävitatud 92% majandusüksustest.
  • Iisrael peab 2025. aasta maist kuni 2026. aasta keskpaigani täielikult kinni kõik kliiringutulude ülekanded Palestiina valitsusele, kasvatades kogunenud mahaarvamised ja võlgnevused 3,67 miljardi dollarini ning viies riigivõla kogumahu 2025. aastal 4,8 miljardi dollarini.
  • Gaza osakaal Palestiina SKPst langeb enne 2023. aasta oktoobrit olnud 17,4%-lt 2025. aastal alla 4%, kusjuures põllumajanduse ja tööstuse toodang on 2022. aasta tasemest 94% ning ehitus 99% madalamal.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

UNCTADi raport kirjeldab kahjusid ja eelarvesurvet

Nagu teatas UNCTAD, tuginedes oma uusimale raportile ÜRO kaubandus- ja arengunõukogule, hinnatakse Gaza taastumis- ja ülesehitusvajaduseks 71,5 miljardit dollarit ning Palestiina majandus, riigirahandus ja pangandussüsteem on tugeva surve all.

Raporti kohaselt on 59 aastat kestnud okupatsioon piiranud Palestiina majandust ning struktuursed ja majanduslikud kulud on alates 2023. aasta oktoobrist järsult kasvanud. Pärast 2024. aasta järsku langust kasvab Palestiina SKP 2025. aastal madalalt baasilt 4,3%, kuid jääb siiski 20% alla 2022. aasta taseme. Gaza reaalne SKP kasvab pärast 2024. aasta 83% langust 34,2%, mida raport kirjeldab statistilise taastumisena järsult vähenenud baasilt.

Läänekaldal dokumenteerib raport asunduste laienemisega seotud maa ja loodusvaradele juurdepääsu vähenemise. Raporti kohaselt on alates 2023. aastast palestiinlastest tühjaks jäänud 38 kogukonda, samal ajal kui 2026. aasta esimeses kvartalis ületab ümberasustamine kogu 2025. aastal registreeritud taseme.

Raporti kohaselt halveneb Palestiina valitsuse eelarvepositsioon järsult, kuna Iisrael kogub Pariisi protokolli alusel selle nimel üle kahe kolmandiku Palestiina eelarvetuludest. UNCTADi andmetel peetakse Palestiina valitsusele kuuluvaid kliiringutulude ülekandeid täielikult kinni 2025. aasta maist kuni 2026. aasta keskpaigani ning 2019. aasta jaanuari ja 2026. aasta märtsi vahelised kumulatiivsed mahaarvamised ja kinnipeetud tulud ületavad hinnanguliselt 3,67 miljardit dollarit.

UNCTAD hindab 2025. aasta eelarvepuudujäägiks 13% SKPst, kui tasumata kliiringutulusid ei arvestata, võrreldes 6%-ga juhul, kui need tulud loetakse valitsusele kuuluvaks. Puudujäägi rahastamiseks võtab valitsus üha enam laenu kodumaistelt pankadelt ning kogub võlgnevusi tarnijate ja pensionifondi ees, viies riigivõla kogumahu 2025. aastal 4,8 miljardi dollarini.

Majanduse kokkuvarisemine süvendab teenuste ja taastumisega seotud riske

Raporti kohaselt piiravad need eelarvesurved hädavajalikke teenuseid: tervishoiuga seotud võlgnevused ulatusid 2025. aasta lõpuks 1,1 miljardi dollarini, suurendades riske haiglatele, valitsusvälistele teenuseosutajatele ja ravimitarnijatele. Läänekaldal sunnivad ressursipuudused koole 2025. aastal piirama kontaktõpet kolme päevaga nädalas.

Pangandussektori riskipositsioon avaliku sektori suhtes ulatub 5,3 miljardi dollarini ehk 42%-ni kogu pangalaenuportfellist, kui lisada valitsuse palkade tagatisel antud laenud. UNCTADi sõnul mõjutab Iisraeli ametiasutuste väljastatud kahjuhüvituskirjade lühike kehtivusaeg ka korrespondentpangandussuhteid, samal ajal kui valuuta repatrieerimise piirangud vähendavad Palestiina pankade võimet konverteerida füüsilisi seeklikupüüre digitaalseks saldoks.

Gazas on raporti hinnangul alates 2023. aasta oktoobrist kahjustatud või hävitatud 92% majandusüksustest. SKP elaniku kohta on 2025. aastal 212 dollarit, mis vastab SKP arvestuses ligikaudu 0,58 dollarile inimese kohta päevas, samal ajal kui töötus ulatub 78%-ni ja üle 90% tööealisest elanikkonnast ei tööta.

Gaza osakaal Palestiina SKPst langeb enne 2023. aasta oktoobrit olnud 17,4%-lt 2025. aastal alla 4%. Põllumajandus ja tööstus on raporti kohaselt kumbki 2022. aasta tasemest 94% madalamal, samal ajal kui ehitus on vähenenud 99%.

Maailmapanga, Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kiire kahju- ja vajaduste hindamine hindab Gaza füüsilise taristu kahjuks 2026. aasta alguse seisuga 35,2 miljardit dollarit ning majanduslikeks ja sotsiaalseteks kahjudeks 22,7 miljardit dollarit. UNCTADi sõnul nõuab taastumine kogu okupeeritud Palestiina territooriumil ulatuslikku rahvusvahelist rahalist ja tehnilist abi; esmatähtsateks sammudeks on kinnipeetud Palestiina tulude ülekandmine, pangandussüsteemi kaitsmine ning ülesehitustoetuse kooskõlastamine dokumenteeritud kahju ulatusega.

Oma varasemas artiklis Ühendkuningriigi kahanevast eelarveruumist selgitasime, kuidas kõrgemad laenukulud, nõrgemad kasvuootused ja suur avalik võlg kitsendasid valitsuse tegutsemisruumi enne järgmist eelarvesündmust. Märkisime, et suuremate maksutõusude piiratud võimaluse tõttu võivad isegi väikesed muutused majanduskasvus, inflatsioonis või riigivõlakirjade tootluses kiiresti sundida tegema raskemaid valikuid maksude, kulukärbete ja täiendava laenamise vahel, hoides võlakirjaturu tundlikkuse tähelepanu keskmes.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.