EKP järelevalve kaitseb kapitalinõudeid, samal ajal pangajärelevalvet tõhustades

EKP järelevalve kaitseb kapitalinõudeid, samal ajal pangajärelevalvet tõhustades
EKP kaitseb kapitalinõudeid

Euroopa pangajärelevalve asutused püüavad lihtsustada järelevalveprotsesse, hoides kapitalinõuded kindlalt seotuna laenuandjate riskiprofiilidega. See seisukoht tuleb ajal, mil EKP laiendab oma järelevalve fookust geopoliitilistele šokkidele, seostele pangavälise finantssektoriga, pilveteenuste kontsentratsiooniriskile ja digieuro pikaajalistele mõjudele.

Tipphetked

  • EKP järelevalveasutus tõhustab pangajärelevalvet, eemaldades aegunud suunised ja keskendades järelevalvealased hinnangud riskipõhistele, pangaspetsiifilistele kapitalinõuetele, ilma usaldatavusnorme nõrgendamata.
  • Järelevalveasutused suurendavad kontrolli pankade otseste ja kaudsete riskipositsioonide üle, mis on seotud geopoliitiliste riskide, kommertskinnisvara ja VKE segmentidega, kutsudes kõrgemate intressimäärade ja püsivate sektori haavatavuste tingimustes üles tulevikku vaatavamale riskimodelleerimisele.
  • EKP toob esile kasvavad sektoririskid, mis tulenevad varipangandusest ja sõltuvusest ELi välistest pilveteenuse pakkujatest, toetades samal ajal ühtlustatud ELi-üleseid reegleid, ühist hoiuste tagamise skeemi ja digieuro kasutuselevõttu finantsstabiilsuse ja tegevuskerksuse suurendamiseks.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Järelevalvereform säilitab usaldatavusnormide fookuse

Nagu teatas EKP pangajärelevalve, viidates EKP järelevalveasutusele, ütleb järelevalvenõukogu liige Sharon Donnery, et keskpanga järgmise taseme järelevalve algatuse eesmärk on muuta järelevalve tõhusamaks, efektiivsemaks ja riskipõhisemaks, ilma usaldatavusnorme nõrgendamata. Tema sõnul on EKP läbi vaadanud üle 100 järelevalvealase väljaande, eemaldanud aegunud dokumendid ja lihtsustanud juhiseid, et pangad saaksid järelevalve ootustes hõlpsamini orienteeruda.

Donnery sõnul on tugev kapital konkurentsivõime eeltingimus, mitte kasvu piirang, ning kapitali- ja muud nõuded põhinevad jätkuvalt alusvaraks olevatel riskiprofiilidel. Järelevalvealase hindamis- ja läbivaatamisprotsessi reformimisel liigub järelevalve tähelepanu tema sõnul rohkem iga institutsiooni jaoks kõige olulisematele riskidele, samal ajal kui 2. samba nõuded kajastavad jätkuvalt pangaspetsiifilisi riske, mida 1. sammas ei kata piisavalt.

Samuti ütleb ta, et geopoliitiline risk on nüüd pankade tegevuskeskkonna struktuurne osa ning järelevalveasutused näevad puudusi selles, kuidas laenuandjad kajastavad kaudseid riskipositsioone klientide, tarneahelate ja turgude kaudu. Pankadelt oodatakse ajalooliste mudelite täiendamist tulevikku vaatava stsenaariumianalüüsiga ning nende riskide integreerimist riskivalmiduse raamistikesse.

Varade kvaliteedi kohta ütleb Donnery, et sektor jõuab praegusesse kõrgemate intressimäärade perioodi tugevast lähtepositsioonist, kus viivislaenude suhtarvud on kriisijärgsetest tasemetest tunduvalt madalamad. Ta lisab, et kommertskinnisvara ning mõned väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete segmendid nõuavad endiselt hoolikat tähelepanu, sest refinantseerimissurve, väärtuse korrigeerimised ja nõrgem kasv võivad kahjustada tagasimaksevõimet.

Sektoririskid laienevad varipangandusest digitaristuni

Donnery sõnul suurendab pangavälise finantssektori laienemine seotust pangandussektoriga krediidiriskipositsioonide, likviidsusvõimaluste, väärtpaberite finantseerimise, tuletisinstrumentide, tagatisnõuete ja ühiste varapositsioonide kaudu. Selles olukorras soovivad järelevalveasutused, et pangad parandaksid oma arusaama nakatumiskanalitest, kontsentratsiooniriskidest, tagatiste kvaliteedist ja likviidsusvajadusest, kuna haavatavused väljaspool pangandussüsteemi võivad stressiperioodidel kiiresti levida.

Ta ütleb, et tegevuskerksusest on samuti saamas kogu süsteemi hõlmav küsimus, kuna pangad tuginevad üha rohkem väikesele arvule Euroopa Liidu välistest pilveteenuse pakkujatest. Kui kontsentratsioonirisk on märkimisväärne, oodatakse pankadelt kriitiliste funktsioonide ja pilveteenuste kaardistamist, kõrgema juhtkonna järelevalve tugevdamist, väljumisstrateegiate ettevalmistamist ning korrapäraste talitluspidevuse testide läbiviimist.

Donnery sõnul kuuluvad riskandmete koondamise ja aruandluse nõrkused jätkuvalt Euroopa panganduse kõige püsivamate probleemide hulka, peegeldades lisaks tehnilistele puudujääkidele ka juhtimise ja vastutuse küsimusi. Turuintegratsiooni osas leiab ta, et pangandusliidu lõpuleviimine ühtlustatud reeglite, ühise hoiuste tagamise skeemi ja tugevama kriisiohje raamistikuga aitaks vähendada riiklikku eraldamist ning võimaldaks kapitalil ja likviidsusel süsteemis tõhusamalt liikuda.

Samuti ütleb ta, et digieuro peaks toimima maksevahendina, mitte väärtuse säilitajana, et kaitsta finantsstabiilsust ja pankade vahendustegevust. Kuigi rakenduskulud on märkimisväärsed, võib projekt tema sõnul anda pankadele võimalusi uute makseteenuste loomiseks, kliendisuhete süvendamiseks ja autonoomsema Euroopa maksete ökosüsteemi toetamiseks.

Meie varasem artikkel ELi kavandatavast ESMA järelevalvevolituste laiendamisest selgitas, kuidas Brüssel soovib kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks tsentraliseeritumat järelevalvet suurte piiriüleste börside, turutaristu ja krüptoettevõtete üle. Samuti tõsteti esile mõne liikmesriigi vastuseisu, kuna need taotlevad erandeid suurtele riiklikele ettevõtjatele, hoiatades, et erandid võivad komisjoni plaani lahjendada ja nõrgendada püüdlusi tõhusamate piiriüleste turgude poole.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.