Riigikontroll juhib tähelepanu puudustele kaitsevarude arvestuses ja arengukavade täitmises Eestis
Eesti riigi majandusaasta aruanne kajastab riigi finantsseisundit üldjoontes õigesti, kuid kaitseministeeriumi haldusalas püsib oluline erand. Riigikontrolör Janar Holm ütleb, et arengukavade koostamisest on saanud viis jätta mulje tegevusest, samal ajal kui sisulised otsused ja kaitsehangete probleemid venivad aastaid.
Tipphetked
- Riigikontrolör leiab, et kaitseministeeriumi haldusalas on kaitsevarude arvestus puudulik ja miljonite eurode kasutamise kohta puudub jätkuvalt selgus.
- Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel esines 2023. aastal tõsiseid probleeme lepingute haldamisega, sealhulgas allkirjastamata lepingud ja dokumentatsioonivead, mis ohustavad arvepidamise korrektsust.
- Strateegiadokumentide üleküllus eri ministeeriumides põhjustab töökorralduse killustumist ja takistab oluliste riigikaitseliste otsuste kiiret vastuvõtmist ning elluviimist.
Riigikontrolli etteheited kaitsevarude arvestusele
According to Delfi Eesti, riigikontrolör aastaettekandes Riigikogule, et riigi raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid, välja arvatud kaitseministeeriumi haldusala. Riigi majandusaasta koondaruandes on kaitseotstarbelised varud valesti kajastatud, sest Kaitseväe varude arvestus on jätkuvalt puudulik.Holmi sõnul peab avalikkusel olema kindlus, et riigikaitseks eraldatud raha kasutatakse mõistlikult. Tema hinnangul on eksitav taandada probleem üksikute padrunite või saapapaaride ülelugemisele, sest tegelikud küsimused puudutavad relvastust, relvasüsteeme, nende sõlmi ning tulejuhtimis- ja sidevarustust.
Riigikontrolör lisab, et loosung iga euro eest suurema kaitsevõime saavutamisest jääb tühjaks, kui miljonite eurode kasutamise kohta selguse saamine võtab aastaid. See viitab tema sõnul korduvatele probleemidele, mis on ilmnenud eri majandusaasta aruannete käigus.
Mured lepingute haldamise ja riigi juhtimisega
Holm toob esile, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel on eelmisel aastal jätkuvalt tõsiseid probleeme sõlmitud lepingute haldamisega. Esines juhtumeid, kus lepingutingimusi ei järgitud või leping oli allkirjastamata, ning dokumentides olnud vigade tõttu ei saanud alati kindlaks teha, millise lepingu alusel kaup saadi ning millal ja kas see üldse kohale jõudis.Samuti ei kontrollitud alati, kas ostetud ja vastu võetud kaup vastas kokkulepitule. Holmi sõnul näitas juba 64 lepingu kontroll süsteemset probleemi, mis võib tähendada, et riik maksab valesti, osa varustusest jääb saamata ja tarnijate rikkumised jäävad märkamata.
Laiemas vaates kritiseerib riigikontrolör ministeeriumide strateegiadokumentide rohkusest kujunenud töökorraldust. Tema hinnangul kaasneb eri valdkondades valju stardiga sageli hilisem eesmärkide vaikselt allapoole toomine, mistõttu edasilükkamatud valikud jäävad ka aastaid hiljem lahendamata.
Viimased Estonia uudised
- Forex
- Crypto