Mainor Ülemiste nõuab töötukassalt lepinguvaidluses 4,1 miljonit eurot

Mainor Ülemiste nõuab töötukassalt lepinguvaidluses 4,1 miljonit eurot
Mainor vs töötukassa vaidlus

Vaidlus töötukassa kavandatud peakontori rendi üle jõuab kohtusse pärast seda, kui Ülemiste Citysse 2027. aastaks plaanitud Masingu maja leping jäi sõlmimata. Mainor Ülemiste hinnangul tekib eellepingu täitmata jätmisest umbes 4,1 miljoni euro suurune kahju, samal ajal kui töötukassa peab nõuet põhjendamatuks.

Tipphetked

  • Mainor Ülemiste esitas töötukassale kohtusse hagi, nõudes 4,1 miljonit eurot seoses katkestatud kümneaastase üürilepinguga Ülemiste Citys valmivasse Masingu majja.
  • Töötukassa loobus lõpliku üürilepingu sõlmimisest ning jättis esitamata nõutud hoone siseruumide lahenduse, põhjustades maja ehituse viivituse ja arendajale kahju.
  • Kohtuvaidlus mõjutab Eesti ärikinnisvaraturgu, kuna Ülemiste City 2024. aasta ettevõtete kogukäive küündis ligi 3 miljardi euroni ning linnakus tegutseb umbes 400 ettevõtet.

Peakontori rendilepingu vaidluse kujunemine

Postimehe (Postimees) teatel pöördus töötukassa 2024. aasta keskel Mainor Ülemiste poole sooviga sõlmida kümneaastane üürileping oma peakontorile Ülemiste Citys 2027. aastal valmivas Masingu majas. 2025. aasta kevadel sõlmiti töötukassa algatusel eelleping, mille alusel tegi arendaja töötukassa vajaduste täitmiseks märkimisväärseid investeeringuid.

Lõplik üürileping pidi allkirjastatama 31. detsembril 2025, kuid Mainor Ülemiste sõnul hakkas töötukassa pärast uue juhatuse ametisse saamist oma kohustusi eirama. Ettevõtte väitel jäi esitamata lepingus nõutud hoone siseruumide lahendus, mis lükkas edasi kogu maja ehituse, ning aasta lõpuks keelduti ka üürilepingut sõlmimast.

Ülemiste City juht Sten Pärnits ütleb, et riigi kokkuhoiu vajadus on arusaadav, kuid see ei saa tema sõnul tähendada allkirjastatud lepingute eiramist ja kohustuste täitmise venitust ettevõttele kahju tekitamise hinnaga. Tema sõnul peab riik täitma samu lepingulisi kohustusi nagu erasektor ning kohtusse pöördumine ei olnud ettevõtte esimene valik, sest vahepeal püüti leida mõlemale poolele sobivat lahendust, sealhulgas turutasemest oluliselt madalama üürihinnaga.

Mõju kinnisvaraarendusele ja töötukassa seisukoht

Töötukassa juht Gert Tiivas ütles Postimehele, et asutus sai hagist teada alles mõni tund enne kommentaari andmist ning järgmised sammud otsustatakse pärast hagi sisuga tutvumist. Praegu ütleb töötukassa, et ei pea nõuet põhjendatuks, rõhutades vajadust kasutada maksumaksja raha mõistlikult ja säästlikult.

Vaidlus puudutab arendust piirkonnas, millel on Eesti ärikinnisvaraturul märkimisväärne kaal. Ülemiste City on tööjõumaksude põhjal Eesti kolmas majanduslinn, selle ettevõtete kogukäive ulatus 2024. aastal ligi 3 miljardi euroni ning linnakus tegutseb ligi 400 ettevõtet, kus õpib, töötab või elab kokku umbes 18 000 inimest.

Mainor ASi tütarettevõtja Mainor Ülemiste arendab 30 hektari suurusel alal linnakut, kus on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Kohtuasi toob fookusesse küsimuse, millist äririski kannavad arendajad siis, kui avaliku sektori asutus jätab eelnevalt kokku lepitud rendikohustused täitmata.

Meie varasemas artiklis Eesti riigivõla kiirest kasvust käsitlesime, kuidas laenukoormuse ja intressikulude suurenemine survestab riigieelarvet ning piirab avalike teenuste ja investeeringute rahastamise võimalusi. Loos rõhutati, et ilma kulude ja maksupoliitika muutusteta võivad eelarveriskid süveneda ning kriisidele vastupanuvõime väheneda. See taust aitab mõista, miks kokkuhoiuargumendid kerkivad esile ka avaliku sektori pikaajalistes lepingutes ja nendega seotud vaidlustes.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele