Eesti tööstussektori palgad kasvavad majanduse keskmisest kiiremini

Traders Union
Kõik uudised
Keskpangad
Tööstussektori palgakasv

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Alena Volkova

03.09.2026

Eesti tööstussektori palgad kasvavad majanduse keskmisest kiiremini — Tööstuse palgad tõusuteel

Eesti palgakasv ulatub 2026. aasta teises kvartalis 5,5%ni, samal ajal kui töötleva tööstuse ja ehituse palgad kasvavad majanduse keskmisest kiiremini. Suund viitab ekspordi toel paranevale majandusaktiivsusele, kuid tööturu pilt jääb ebaühtlaseks, sest tööpuudus väheneb koos tööjõus osalemise langusega.

Tipphetked

Eesti Panga teatel kasvab keskmine brutopalk teises kvartalis 5,5%, ulatudes 2243 euroni, tööstuses ja ehituses ületab kasv majanduse keskmist.
Miinimumpalga 6,8% tõus aprillis soodustab madalapalgaliste sektorite kiiremat palgatõusu ning ekspordi kasv toetab eriti tööstussektori palku.
Tööpuudus langeb 2026. aasta teises kvartalis 6,6%ni, kuid tööjõus osalemine väheneb, viidates aktiivsete tööturuosaliste arvu langusele.

Tööstuse ja ehituse palgakasvu vedurid

Eesti Panga teatel kasvab keskmine brutopalk statistikaameti andmetel teises kvartalis 5,5% ja ulatub 2243 euroni. Erasektoris palgakasv aeglustub, samas kui avalikus sektoris on see kollektiivsete kokkulepete tõttu möödunud aastaga võrreldes kiirem, eriti hariduses, tervishoius ja avalikus halduses.

Aprilli alguses jõustunud 6,8% miinimumpalga tõus kiirendab keskmisest madalamate palkade kasvu, samal ajal kui keskmisest kõrgemate palkade kasv aeglustub. Ekspordi kasv ja tööstussektori käekäigu paranemine paistavad palgaandmetes silma töötleva tööstuse ja ehituse tegevusalade tavapärasest kiirema palgakasvuna.

Palgatõusu toetab tööjõunõudluse taastumine, mida näitab vabade töökohtade arvu suurenemine, iseäranis ehituses. Nendel tegevusaladel väheneb suhteline palk majanduslanguse ajal võrreldes majanduse keskmisega ning nüüd toimub taastumine.

Tööturu osalus väheneb tööpuuduse alanemise kõrval

Küsitlusandmete järgi ulatub tööpuudus 2026. aasta teises kvartalis 6,6%ni ja töötuid on hinnanguliselt 10 000 inimese võrra vähem kui aasta varem. Samal ajal on ka hõivatute arv väiksem, mis tähendab, et tööpuuduse kahanemise taga on tööjõus osalemise vähenemine.

Tööjõus osalejate hulka kuuluvad nii hõivatud kui ka aktiivselt tööd otsivad ja kiiresti tööle asuda valmis töötud. Nende arvu vähenemine võib viidata sellele, et tööpakkumiste vähesuse ja tiheda konkurentsi tõttu vabadele töökohtadele on juba pikemat aega keeruline tööd leida.

Lisaks võivad sellest aastast muutunud töötushüvitise saamise tingimused vähendada varem tööturult eemal olnud inimeste motivatsiooni end töötuna arvele võtta ja seeläbi mõjutada tööotsinguid. Kui varem oli töötutoetusele õigus ka neil, kel puudus hiljutine tööstaaž näiteks õppimise, lapse kasvatamise või hoolduskohustuse tõttu, siis töötutoetust asendav baasmääras töötuskindlustushüvitis eeldab varasemat töötamist.

Meie varasem artikkel Tallinna Kristiine keskuse lähedale raudtee alla kavandatud jalakäijatunnelite ehituse katkestamisest käsitles, kuidas ligi viis aastat kestnud töö ja umbes kahe miljoni euro suurune kulu lõppes lepingu lõpetamisega. Fookuses olid vaidlused selle üle, millised ettevalmistavad otsused ja kooskõlastused jäid õigel ajal tegemata ning kuidas see tõi esile taristuinvesteeringute juhtimisriskid ja vajaduse tugevama vastutusahela ning järelevalve järele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?