Eesti eriarstiabi kulud kasvavad, vastuvõttude maht kahaneb

Eesti eriarstiabi kulud kasvavad, vastuvõttude maht kahaneb
Eriarstiabi kättesaadavuse lõhe

Eesti tervishoiusüsteemi ravivõimekus ei kasva samas tempos kui ravivajadus, mis suurendab lõhet nõudluse ja teenuste kättesaadavuse vahel. Kuigi tervishoidu suunatud raha hulk on märkimisväärselt suurenenud, ei ole eriarstiabi kättesaadavus paranenud ning perearstide puudus süveneb.

Tipphetked

  • Riigikontrolli aastaaruanne toob välja, et Eesti tervishoius korraga käimasolevaid reforme ei suudeta suutlikkuse tõttu ellu viia.
  • Eriarstiabi kättesaadavus pole paranenud, kuigi tervishoidu suunatud rahastamine on märkimisväärselt kasvanud, ning kulu ja teenusemahtude vahel on vastuolu.
  • Sotsiaalministeeriumi sõnul seisab osa tervishoiu otsuseid poliitiliste kokkulepete taga ning perearstide puudus suurendab süsteemi koormust ja piiranguid.

Riigikontrolli hinnang süsteemi koormusele

Postimehe andmetel näitab Riigikontrolli värske aastaaruanne, et Eesti tervishoiusüsteemis on korraga käsil rohkem reforme, kui suudetakse ellu viia, samal ajal kui ravivajadus kasvab kiiremini kui süsteemi võimekus.

Aruande järgi ei ole eriarstiabi kättesaadavus paranenud ka olukorras, kus tervishoidu suunatud rahastamine on märkimisväärselt kasvanud. Kontrolli all on seega nii kulude kasv kui ka teenuse mahu ja kättesaadavuse vaheline vastuolu.

Mõju tervishoiu korraldusele

Sotsiaalministeerium nõustub kriitikaga ja kinnitab, et lahendustega liigutakse edasi. Samas ootab osa vajalikest otsustest jätkuvalt poliitilist kokkulepet, mis võib muudatuste tempot pidurdada.

Perearstide puuduse süvenemine lisab süsteemile täiendavat survet ning viitab, et probleem ei piirdu ainult eriarstiabiga. See tähendab, et tervishoiusektori rahastamise kasv ei ole seni toonud kaasa samaväärset paranemist teenuste kättesaadavuses ega süsteemi üldises toimevõimes.

Meie varasemas artiklis Sotsiaalministeeriumi plaanist koondada ja analüüsida kõigi Eesti elanike terviseandmeid käsitlesime, kuidas andmepõhine reform on seotud eurorahastuse taotlemisega ning on tekitanud teravat kriitikat võimaliku kuluriski ja piiratud otsese kasu tõttu. Samuti tõime esile pinged ministeeriumi ja tervishoiusektori esindajate vahel ning küsimused selle kohta, kuidas plaan põhjendab kasvavaid kulusid ja mõjutab sotsiaal- ning tervishoiuteenuste korraldust.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.