Tervisekassa suunab 18 miljonit eurot ümber 2027. aasta raviteenuste rahastusse

Tervisekassa suunab 18 miljonit eurot ümber 2027. aasta raviteenuste rahastusse
18 miljonit ümber 2027

Eesti tervishoiurahastuses tehakse 2027. aastast muudatus, millega suurendatakse pikaajalise aktiivravi, vähiennetuse ja vaimse tervise teenuste rahastamist. Täiendav 18 miljoni euro suurune maht tuleb radioloogia ja oftalmoloogia rahastamise korrigeerimisest, kus teenuste hinnad ei vasta enam tegelikule töömahule ja kuludele.

Tipphetked

  • Tervisekassa suunab 2027. aastast 18 miljonit eurot lisaressurssi pikaajalise aktiivravi, vähiennetuse ja vaimse tervise teenuste rahastusse.
  • Täiendav 18 miljonit eurot tekib radioloogia ja oftalmoloogia rahastamise vähendamisest, mis Tervisekassa hinnangul ületab tegelikke vajadusi.
  • Rahastuse ümberjaotus parandab ligipääsu kasvava vajadusega teenustele ning ajakohastab raviteenuste kulubaasi kogu tervishoiusüsteemis.

Rahastuse ümberjaotus 2027. aastaks

Vastavalt Postimees'e andmetele suurendab Tervisekassa 2027. aastast mitme ravisuuna rahastamist ning toob inimesteni uusi ravivõimalusi kokku 18 miljoni euro eest. Muudatus puudutab muu hulgas pikaajalist aktiivravi, vähiennetust ja vaimse tervise teenuseid.

Lisanduv raha ei tule uue eraldi rahastusallikana, vaid radioloogia ja oftalmoloogia rahastamise korrigeerimisest. Tervisekassa hinnangul ei vasta nende teenuste eest makstav hind enam tegelikule töömahule ega kuludele.

Mõju patsientidele ja tervishoiusüsteemile

Patsientide jaoks tähendab muudatus seda, et suurem rahastus suunatakse valdkondadesse, kus vajadus teenuste ja ravivõimaluste järele kasvab. See võib parandada ligipääsu nii pikaajalisele ravile, ennetusteenustele kui ka vaimse tervise abile.

Tervishoiusektori vaatest peegeldab ümberjaotus kulubaasi ajakohastamist ja raha suunamist teenustesse, kus senine rahastus vajab tugevdamist. Selline samm võib aidata viia rahastuse paremini vastavusse tegelike ravivajaduste ja teenuste osutamise kuludega.

Meie varasemas ülevaates tervishoiutöötajate palgatrendidest tõime esile, et palgakasv on aeglustumas, kuigi arstide ja õdede töötasud püsivad endiselt Eesti keskmisest kõrgemal. Samuti kirjeldasime, kuidas era- ja avaliku sektori palgalõhe kahaneb ning õdede ja hooldajate aeglasem palgakasv võib halvendada tööjõu kättesaadavust ja mõjutada teenuse kvaliteeti.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.