Keskerakond ja EKRE taotlevad Eestis presidendi otsevalimisi

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Presidendi otsevalimiste eelnõu

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Ciaran Ryan

07.04.2026

Keskerakond ja EKRE taotlevad Eestis presidendi otsevalimisi — Presidendi otsevalimiste plaan

Keskerakonna ja EKRE saadikute algatatud eelnõu järgi muutub Eestis presidendi valimise kord nii, et riigipea saaks valida rahvahääletusel, teatasid eelnõu algatajad. Muudatus seob presidendi valimise otsesemalt valijatega ajal, mil algatajate hinnangul on senine kaudne süsteem olnud liigselt poliitiliste kokkulepete keskne. Eelnõule on lisaks kahe fraktsiooni liikmetele allkirja andnud ka mitu teist riigikogu saadikut.

Tipphetked

Keskerakond ja EKRE esitasid eelnõu, mis näeb ette presidendi otsevalimised, kandidaadiks pääsemiseks peab olema vähemalt 10 000 toetajat.
Eelnõu taga on lisaks Keskerakonna ja EKRE saadikutele ka mitu sõltumatut liiget, mis laiendab selle poliitilist toetust parlamendis.
Algatuse menetlusse võtmine võib muuta Eesti poliitiliste jõudude tasakaalu ning tugevdada presidendi rolli ja demokraatlikku legitiimsust.

Otsevalimiste korra ettepanek ja ajakava

Eelnõu kohaselt võib presidendikandidaadi üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat seda piiri ei ületa, toimub kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine voor. Teises voorus võidab kandidaat, kes saab rohkem hääli; häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati.

Poliitiline põhjendus ja mõju Eesti riigikorraldusele

Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütleb, et praegune kaudne valimissüsteem on osutunud keerukaks ja sõltub poliitilistest kokkulepetest. Tema sõnul kahjustavad sellised kokkulepped presidendi institutsiooni mainet ja suurendavad inimeste võõrandumist poliitikast. EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme hinnangul suurendavad otsevalimised inimeste otsest osalust riigielus ning tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati. Ta lisab, et avaliku arvamuse küsitlused on aastaid näidanud tugevat toetust presidendi otsevalimisele. Kui eelnõu liigub menetluses edasi, võib arutelu mõjutada nii Eesti poliitiliste jõudude suhteid kui ka laiemat debatti riigipea rolli üle.

Toetus riigikogus ja järgmised sammud

Algatuse taga on lisaks Keskerakonna ja EKRE saadikutele ka Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas. See viitab sellele, et eelnõu toetuspind ulatub kahe fraktsiooni piiridest kaugemale. Samas ei selgu esitatud tekstist, millal eelnõu riigikogus esimesele lugemisele jõuab või kui suur on selle vastuvõtmise tõenäosus. Järgnev arutelu keskendub tõenäoliselt sellele, kuidas muudatus mõjutab põhiseaduslikku tasakaalu ja presidendi ametikoha poliitilist kaalu Eestis.

Varem kirjutasime Urmas Paeti hinnangust, et Eesti võiks tõsiselt kaaluda presidendi otsevalimistele üleminekut Soome eeskujul. Ta seostas teemat viimaste presidendivalimiste kogemusega ning rõhutas, et erakondlik vastasseis on teinud kokkulepete leidmise keeruliseks ja tõstatanud küsimused poliitilise süsteemi ning põhiseadusliku tasakaalu kohta.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?