Riigikogu arutab Tõnis Möldri puutumatuse küsimust kriminaaluurimise laienedes

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Möldri puutumatuse küsimus

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Ciaran Ryan

10.04.2026

Riigikogu arutab Tõnis Möldri puutumatuse küsimust kriminaaluurimise laienedes — Möldri puutumatuse arutelu

Õiguskantsleri riigikogule tehtud ettepaneku taustal väidab Tõnis Mölder ERR-ile saadetud pöördumises, et kohtueelses menetluses on rikutud tema kaitseõigusi, kuna sideandmete analüüs hõlmas tema sõnul lisaks temale veel 12 praegust ja endist riigikogu liiget ning kolme endist ministrit või kohaliku tasandi poliitikut. Juhtum puudutab 2022. aasta lõpus tehtud eelarve- ja kuluhüvitiste otsuseid, mille tõttu prokuratuur taotleb saadikupuutumatuse võtmist.

Tipphetked

Prokuratuur kahtlustab Tõnis Möldrit 25 000 euro suuruse riigieelarvetoetuse skeemis, millest vähemalt 10 000 eurot pidi jõudma temani, ning valimiskampaania kulude esitamisel hüvitamiseks 2022. aasta novembris.
Riigikogu arutab õiguskantsleri ettepaneku põhjal Möldri saadikupuutumatuse äravõtmist, otsuse fookuses on ametikoha ja erahuvi piir ning see omab poliitilist ja institutsionaalset mõju.
Sideandmete tõendina kasutamise õiguspärasus kujuneb keskseks küsimuseks, kuna Riigikohus rõhutas ärieesmärgil kogutud andmete kasutamise tingimusi ja prokuratuuril on kohustus see tõendada.

Kahtlustuste sisu ja menetluse ajajoon

Kahtlustuse kohaselt tegi Mölder 2022. aasta novembris Keskerakonna kaudu ettepaneku lisada 2023. aasta riigieelarvesse 25 000 euro suurune tegevustoetus MTÜ-le Kõo Jahiselts. Prokuratuuri hinnangul leppis ta enne ettepaneku esitamist seltsi esindajaga kokku, et toetuse väljamaksmise korral saab ta endale vähemalt 10 000 eurot. Eraldi kahtlustab prokuratuur teda selles, et ta tellis samal kuul valimisreklaamiks tuhat Keskerakonna sümbolitega postkaarti ja esitas nende eest tasutud arve riigikogu kantseleile hüvitamiseks. Avalduses kinnitas ta seejuures, et kulu on seotud riigikogu tööga, kuigi kahtlustuse järgi teadis ta, et tegu oli valimiskampaania materjalidega, mis ei kuulu kuluhüvitiste alla.

Märtsi lõpus saatis prokuratuur kriminaalasja materjalid õiguskantsler Ülle Madisele ning palus tal teha riigikogule ettepaneku võtta Möldrilt saadikupuutumatus. Madise tegi vastava ettepaneku ning küsimus liigub parlamentaarsesse menetlusse. See annab juhtumile nii õigusliku kui ka poliitilise mõõtme, sest otsus puudutab riigikogu liikme menetluslikku kaitset. Menetluse kese on samal ajal jätkuvalt selles, kas eelarvetoetuse ettepanek ja kuluhüvitise taotlus olid seotud ametikohaga või erahuviga.

Sideandmete kasutamine tõstab menetlusriskid esile

Möldri sõnul uuriti tema sideandmete analüüsi käigus pika perioodi jooksul ka mitme teise poliitiku omavahelist suhtlust. Ta kirjeldas, et sideandmed hõlmavad telefoni väljavõtteid, sissetulevaid ja väljaminevaid kõnesid, sõnumite liikumist ning andmeid mobiilimastide kohta, mis võimaldavad hinnata inimese asukohta eri ajahetkedel. Möldri hinnangul annab selline info koos mitme kuu liikumistrajektooriga inimesest väga detailse ülevaate. Seetõttu peab ta seda eraelu puutumatuse seisukohalt väga intensiivseks toiminguks.

Riigikohus märkis märtsis, et kriminaalasjas võib tõendina kasutada ainult ärieesmärgil kogutud sideandmeid ning selle tingimuse tõendamise kohustus on prokuratuuril. Prokuratuuri avalike suhete nõunik Kauri Sinkevicius ütles ERR-ile, et prokuratuur lähtub sideandmete tõendina kasutamisel viimasest riigikohtu lahendist. Selle järgi saab kriminaalasjades kasutada ärilisel eesmärgil säilitatud sideandmeid juhul, kui äriline eesmärk on kohtule tõendatud. See vaidlus võib kujuneda juhtumi üheks olulisemaks õiguslikuks küsimuseks, sest tõendite lubatavus mõjutab otseselt menetluse edasist käiku.

Poliitiline ja institutsionaalne mõju Eestis

Juhtum puudutab korraga riigieelarve raha kasutamist, riigikogu kuluhüvitiste reegleid ja sideandmete kogumise piire, mistõttu selle mõju ulatub üksikust kriminaalasjast laiemale. Parlament peab nüüd hindama, kas menetluse jätkamiseks on põhjendatud saadikupuutumatuse võtmine. See otsus on oluline ka institutsionaalse usalduse seisukohalt, sest avalikkuse tähelepanu all on nii eelarveraha jagamise läbipaistvus kui ka uurimisasutuste volituste kasutamine. Eesti poliitilises ja õiguslikus raamistikus võib vaidlus kujundada edasist praktikat selle kohta, kuidas käsitletakse poliitikute sideandmeid ning kuluhüvitiste seost valimiskampaaniatega.

Varem kirjutasime prokuratuuri taotlusest võtta Tõnis Mölderilt saadikupuutumatus, et kriminaalmenetlus saaks jätkuda ja liikuda kohtusse. Selgitasime, et õiguskantsler edastas vastava ettepaneku riigikogule ning parlament pidi otsustama, kas lubada menetluse jätkamist saadikupuutumatuse piiranguta.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?