Eesti tööturg nõrgeneb, tööotsijate arv kahaneb tööotsingutest loobumise tõttu

Eesti tööturg nõrgeneb, tööotsijate arv kahaneb tööotsingutest loobumise tõttu
Tööturg nõrgeneb Eestis

Eesti tööturul jätkub ametliku töötuse alanemine, kuid selle taga ei paista töökohtade arvu kasv, vaid nõrk majanduskeskkond ja inimeste taandumine aktiivsest tööotsingust. Märtsis väheneb tööotsijate arv aastavõrdluses 11,1 protsenti, samas kui töötuid on endiselt 33,1 protsenti rohkem kui 2019. aasta samal kuul enne kriiside algust.

Tipphetked

  • Tööotsijate arv Eestis väheneb mitte uute töökohtade tõttu, vaid kuna osa inimesi on tööturult lahkunud ja loobunud tööd otsimast.
  • Töötute hulk püsib märtsis kriisieelse 2019. aasta tasemest endiselt kõrgemal, eriti terav probleem on noorte tööpuudus Harjumaal.
  • Järgmise majanduskasvu eelduseks peab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tootlikkuse kasvu ja töökohtade ümberkorraldamist olulisemaks kui ametliku töötuse jätkuvat langust.

Tööturu näitajate taga olev surve

Nagu Majandus Postimees kirjutab, seostab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla töötuse langust eeskätt majanduse nõrkusega, mitte uute töökohtade lisandumisega. Tema hinnangul viitab tööotsijate arvu vähenemine sellele, et osa inimesi on tööturult taandunud ja loobunud aktiivselt tööd otsimast.

See tähendab, et ametlik töötuse näit ei peegelda täielikult tööturu tegelikku tugevust. Kuigi märtsis on Eestis tööotsijaid vähem kui aasta varem, püsib töötute arv endiselt selgelt kõrgemal kriisieelsest tasemest, võrreldes 2019. aasta sama kuuga.

Noorte töötus ja majanduse järgmine etapp

Eriti teravalt joonistub probleem välja noorte seas, kusjuures Harjumaa noorte tööpuudus on koroonaeelse ajaga võrreldes hüppeliselt kasvanud. See osutab, et tööturu taastumine ei ole ühtlane ning nooremad vanuserühmad kannavad nõrga majanduskeskkonna mõju teistest enam.

Edaspidi eeldab majanduskasv Uusküla hinnangul tootlikkuse kasvu ja töökohtade vahetust, isegi kui ametlik töötus väheneb edasi. See viitab, et ettevõtete ja töötajate jaoks muutub keskseks mitte üksnes hõive kasv, vaid ka töö ümberkorraldamine ning suurema lisandväärtusega ametikohtade tekkimine.

Meie varasemas artiklis töövaidluste mahu kasvust selgitasime, et majandussurve on toonud töövaidluskomisjonile rohkem ja mahukamaid vaidlusi, kus üha sagedamini nõutakse ka moraalse kahju hüvitamist. Tõime esile, et kõige suuremad kuluriskid tekivad ebakorrektsest töösuhte lõpetamisest ning rõhutasime, et tööandjate jaoks muutuvad kriitiliseks korrektne protsessijuhtimine ja dokumenteerimine.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele