EKRE esitab Mart Helme presidendikandidaadiks, rõhutades erinevat välispoliitilist joont

EKRE esitab Mart Helme presidendikandidaadiks, rõhutades erinevat välispoliitilist joont
EKRE uus presidendikandidaat

EKRE nimetab oma presidendikandidaadiks Mart Helme ajal, mil partei püüab eristuda praeguse valitsuse ja riigipea hoiakutest. Helme sõnul sobib ta ametisse just seetõttu, et tema vaated erinevad valitsevast kursist ning ta ei oleks tema hinnangul mugavuspresident.

Tipphetked

  • EKRE esitab Mart Helme presidendikandidaadiks, rõhutades tema selget eristumist senise presidendiameti käsitlusest ja välispoliitika suunast.
  • Helme positsioneerib end alternatiivina praegusele võimule, lubades EKRE-le võimaluse tuua presidendivalimistesse vastanduv poliitiline joon.
  • Helme kritiseerib president Alar Karise ja Soome presidendi Alexander Stubbi Venemaa-teemalisi avaldusi, asetades EKRE kandideerimise rahvusvahelise poliitika keskmesse.

Kandidaadi sõnum ja poliitiline positsioneerimine

Delfi Eesti teatel ütleb Helme, et tema võimalik roll riigipeana erineks selgelt senisest presidendiameti käsitlusest. Tema sõnul ei oleks ta välispoliitikas ametnike surve ees järeleandlik ning ta leiab, et tema autoriteet ületab välisministeeriumi ametnike oma.

Helme seob oma kandidatuuri otseselt vajadusega pakkuda alternatiivi praegusele võimule. Ta rõhutab, et tema vaated eristuvad valitsuse omadest, mis annab EKRE-le võimaluse tuua presidendivalimiste debatti vastanduv poliitiline joon.

Mõju presidendivalimiste arutelule

President Alar Karise hiljutiste Venemaa-teemaliste avalduste kohta väidab Helme, et erakondadel on vaja konkurenti nõrgestada ning seetõttu tekitatakse tema hinnangul avalduste ümber lärmi. Ta ütleb, et Kariselt on vaja võtta koduväljaku eelis, mis viitab soovile muuta presidendivalimiste lähtepositsioone juba varases faasis.

Helme lisab, et kriitikud peaksid samade põhimõtete järgi taunima ka Soome presidendi Alexander Stubbi sõnumeid, mida ta peab Karise omadega sarnaseks. See asetab EKRE presidendikampaania laiemasse välis- ja julgeolekupoliitilisse vaidlusse, kus küsimus ei ole ainult kandidaadis, vaid ka selles, millist rahvusvahelist joont Eesti riigipealt oodatakse.

Varem käsitlesime Balti riikide võimaliku ründamise teemal tõusnud arutelu, kus kõrvuti paigutusid Ukraina hoiatused ja Eesti ametlik ohuhinnang. Artiklis rõhutas välisminister Margus Tsahkna, et Eesti luureandmed ei näita Venemaa vägede koondumist Balti riikide või NATO ründamiseks, kuid heidutuse usaldusväärsus, liitlasvägede kohalolek ja kaitsevõime tugevdamine jäävad poliitiliselt ning majanduslikult keskseteks küsimusteks.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele