Eesti lisaeelarve jääb valitsuse hinnangul eelarveneutraalseks
Valitsus püüab esmaspäeval kinnitada tänavuse lisaeelarve, millega suunatakse raha peamiselt idapiiri ja tehisaru arendamisse ilma riigi kulusid kasvatamata. Arutelu toimub olukorras, kus opositsioon näeb alternatiivina negatiivset lisaeelarvet valitsuskulude kärpimiseks, kuid rahandusminister Jürgen Ligi ei pea seda mõistlikuks.
Tipphetked
- Eesti lisaeelarve jääb rahandusminister Jürgen Ligi sõnul eelarveneutraalseks, sisaldades vaid riigi lõhkeainetehase finantstehingut ja summade ümberpaigutusi.
- 2024. aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, kuid opositsioon nõuab valitsuskulude vähendamiseks negatiivset lisaeelarvet.
- Peaminister Kristen Michali sõnul peab 2025. aasta kulud suruma 4,5 protsendi piiridesse, vajadusel tehes kärpeid või ümberpaigutusi lisaeelarves.
Lisaeelarve sisu ja valitsuse põhjendus
ERRi uudisteportaali teatel on rahandusminister Jürgen Ligi sõnul lisaeelarve üles ehitatud nii, et kulud ei kasva, vaid selles kajastub riigi lõhkeainetehase finantstehing.Ministri hinnangul on seetõttu pigem tegemist eelarve muutmise ja summade ümbertõstmisega, et katta hädavajalikke vajadusi. Tänavuse riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot.
Eelarvevaidluse poliitiline ja rahanduslik mõju
Opositsioon leiab, et valitsus oleks võinud koostada negatiivse lisaeelarve, et vähendada valitsuskulusid. Ligi hinnangul ei oleks selline samm mõistlik.14. aprillil ütles peaminister Kristen Michal Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et valitsus võib sel aastal teha kas negatiivse või positiivse lisaeelarve ning vastavalt olukorrale rakendada kärpeid või teha ümbertõstmisi. Tema sõnul tuleb järgmise aasta kulud igal juhul suruda 4,5 protsendi raamidesse ning kulude ümberpaigutamise korral saab rääkida ka eelarveneutraalsest lisaeelarvest.
Meie varasem käsitlus Eesti riigivõla kiirest kasvust selgitas, et laenukoormuse suurenemine ja kasvavad intressikulud võivad lähiaastatel piirata riigi võimalusi rahastada avalikke teenuseid ning vähendada majanduse vastupanuvõimet kriisidele. Artiklis rõhutati, et eelarveriskide ohjeldamiseks on vaja erakondadeülest kokkulepet ning sisulisi muudatusi kulude ja maksupoliitika suunas.
Viimased Public Safety uudised
-
Afganistan
-
Albaania
-
Alžeeria
-
Angola
-
Araabia Ühendemiraadid
-
Argentina
-
Armeenia
-
Aserbaidžaan
-
Austraalia
-
Austria
-
Bahama
-
Bahrein
-
Bangladesh
-
Belgia
-
Boliivia
-
Botswana
-
Brasiilia
-
Brunei
-
Bulgaaria
-
Costa Rica
-
Côte d'Ivoire
-
Dominikaani Vabariik
-
Ecuador
-
Eesti
-
Egiptus
-
El Salvador
-
Eswatini
-
Etioopia
-
Filipiinid
-
Ghana
-
Gruusia
-
Haiti
-
Hiina
-
Hispaania
-
Holland
-
Hongkong
-
Horvaatia
-
Iirimaa
-
Iisrael
-
India
-
Indoneesia
-
Iraak
-
Iraan, Islamivabariik
-
Itaalia
-
Jaapan
-
Jamaica
-
Jeemen
-
Jordaania
-
Kambodža
-
Kamerun
-
Kanada
-
Kasahstan
-
Katar
-
Keenia
-
Kolumbia
-
Kongo
-
Kongo
-
Korea
-
Kreeka
-
Kuuba
-
Kuveit
-
Kõrgõzstan
-
Küpros
-
Laos
-
Leedu
-
Lesotho
-
Liibanon
-
Liibüa
-
Luksemburg
-
Läti
-
Lõuna-Aafrika Vabariik
-
Madagaskar
-
Malaisia
-
Malta
-
Maroko
-
Mauritius
-
Mehhiko
-
Moldova
-
Mongoolia
-
Montenegro
-
Mosambiik
-
Myanmar
-
Namiibia
-
Nepal
-
Nigeeria
-
Norra
-
Omaan
-
Paapua Uus-Guinea
-
Pakistan
-
Palestiina
-
Panama
-
Paraguay
-
Peruu
-
Poola
-
Portugal
-
Prantsusmaa
-
Puerto Rico
-
Põhja-Makedoonia
-
Rootsi
-
Rumeenia
-
Rwanda
-
Réunion
-
Saksamaa
-
Sambia
-
Saudi Araabia
-
Serbia
-
Singapur
-
Slovakkia
-
Sloveenia
-
Somaalia
-
Soome
-
Sri Lanka
-
Süüria
-
Taani
-
Tadžikistan
-
Tai
-
Taiwan
-
Tansaania
-
Trinidad ja Tobago
-
Tuneesia
-
Türgi
-
Tšehhi
-
Tšiili
-
USA
-
Uganda
-
Ukraina
-
Ungari
-
Uruguay
-
Usbekistan
-
Uus-Meremaa
-
Valgevene
-
Venezuela
-
Vietnam
-
Zimbabwe
-
Ühendkuningriik
-
Šveits
- Forex
- Crypto
