Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime sõltub ambitsiooni, tööjõu ja investeerimiskindluse hoidmisest

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Dan Blystone

18.05.2026

Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime sõltub ambitsiooni, tööjõu ja investeerimiskindluse hoidmisest — Konkurentsivõime võtmetegurid

Eesti ettevõtluse pikaajaline kasv sõltub sellest, kas senine ambitsioonikus suudetakse säilitada ka ebakindlamas majanduskeskkonnas. Soomega võrreldes tõstetakse esile riski, et ettevõtjate ja riigi varasem edasipüüdlikkus võib asenduda suurema mugavuse ja ootava hoiakuga.

Tipphetked

Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime sõltub ambitsiooni säilitamisest perioodil, mil majanduskindlust mõjutab suurenenud ebakindlus.
Tööjõupuudus ja noorte tööturule pääsu takistav ülereguleerimine piiravad Eesti ettevõtete kasvuvõimet ning investeerimiskindlust.
Bürokraatia vähendamine ja oskustööjõu kättesaadavuse parandamine on võtmetähendusega kogu Eesti majanduse konkurentsivõime jaoks.

Arutelu fookuses on ettevõtlusambitsioon ja kindlustunne

Äripäeva käsitluses ütles endine Reformierakonna peasekretär Martin Kukk, et hiljutine osalemine Soomes majandustegelaste kogunemisel näitas talle, et ajalooliselt tugevamast majandusest hoolimata on sealne ambitsioon tema hinnangul mõõdukas. Ta märkis, et Eesti on viimastel kümnenditel olnud nii ettevõtjate kui ka riigina ambitsioonikas ning seda hoiakut tuleb hoida.

Kuke sõnul tuleb vältida olukorda, kus „noor ja näljane” suhtumine kaob ning selle asemele tuleb passiivsem ootamine. Arutelus seostub see otseselt küsimusega, kui vastupidav on Eesti ettevõtluskeskkond perioodil, mil majanduskindlus on nõrgem ja otsuseid mõjutab suurem ebakindlus.

Tööjõupuudus ja bürokraatia survestavad ettevõtteid

Saates tõusid lisaks ambitsioonile esile investeerimiskindlus ebakindlal ajal, vajalike oskustega töötajate puudus ning noorte tööturule sisenemist takistav ülereguleerimine. Need teemad viitavad laiemale probleemile, kus ettevõtete kasvuvõime sõltub üha enam sellest, kui kiiresti suudetakse leevendada tööjõu- ja regulatiivseid kitsaskohti.

Arutelus osalesid ka Ehitusmaterjalitootjate Liidu juht Marina Vaganova ja Taristuettevõtete Liidu juht Tarmo Trei, saatejuht on Rivo Sarapik. Ettevõtlust lämmatava bürokraatia vähendamine ja oskustööjõu kättesaadavuse parandamine kerkivad selles vaates keskseks küsimuseks kogu Eesti majanduse konkurentsivõime jaoks.

Meie varasemas loos Äripäeva raadio saadete fookustest käsitlesime päeva aruteluteemasid, mis koondasid investeerimise, tööjõuturu ja juhtimise üheks tervikuks. Seal tõusid esile Tallinki juhi Paavo Nõgene lahkumisega seotud juhtimisperspektiiv, Baltikumi era- ja riskikapitalifondides ootel olev 1,4 miljardit eurot ning ettevõtete värbamispraktikad, sh tehisaru kasutamine kulude vähendamiseks.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?