Eesti kiidab heaks uue rahvusvahelise kaitse seaduse EL-i varjupaigareformi rakendamiseks

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Eesti uus rahvusvahelise kaitse seadus

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Ciaran Ryan

18.05.2026

Eesti kiidab heaks uue rahvusvahelise kaitse seaduse EL-i varjupaigareformi rakendamiseks — Uus kaitse seadus jõustub

Eesti hakkab 12. juunist rakendama uut Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustikku, mille ülevõtmiseks töötati välja uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Muudatuse eesmärk on tugevdada julgeolekut, kiirendada menetlusi ning vähendada asutuste liigset halduskoormust.

Tipphetked

Eesti võtab alates 12. juunist kasutusele uue rahvusvahelise kaitse seaduse, mis kiirendab ja ühtlustab varjupaigamenetlused EL-i õigustiku alusel.
Reform tugevdab Eesti piirikontrolli, võimaldab kiiremat tagasisaatmist ja piirab ebaseaduslikku sisserännet Schengeni piirkonda.
Eesti ei osale põgenike ümberpaigutamises ja panustab solidaarsusmehhanismi rahaliselt või ekspertiisiga, seadus mõjutab 19 seadust ja 15 määrust.

Seaduse rakendamine ja menetluste muutused

Delfi Eesti teatel kuulub 12. juunist rakendatavasse Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustikku kümme eri õigusakti, mille kohaldamiseks võtab Eesti kasutusele uue seaduse. Selle järgi ühtlustab reform rahvusvahelise kaitse andmise ja sellest keeldumise põhimõtted kogu EL-is ning muudab menetlused kiiremaks ja tõhusamaks.

Siseminister Igor Taro sõnul ei muuda reform varjupaiga saamist lihtsamaks ega soodusta rännet. Tema sõnul tugevdab uus raamistik liidu välispiire ning loob tasakaalu solidaarsuse ja vastutuse vahel.

Reform muudab selgemaks rahvusvahelise kaitse taotlejatega tegelevate ametiasutuste tööprotsessid ja optimeerib nende töökoormust. Samuti aitab see paremini kontrollida sisserännet Eestisse, takistada ebaseaduslikku sisenemist ja edasiliikumist Schengeni alal ning võimaldab kaitsevajaduseta või julgeolekuohtu kujutavad inimesed kiiremini Eestist tagasi saata.

Mõju julgeolekule ja riigi koostööle

Seaduse rakendamine parandab riigi julgeolekut, siseturvalisust, riigiasutuste töökorraldust ja isikuandmete töötlemist. Lisaks tugevdab see Eesti koostööd teiste liikmesriikidega nii kriisiolukordades, andmevahetuses kui ka ühtsete menetlusreeglite järgimisel.

Reform sätestab ka rändesurve all olevate liikmesriikide toetamise korra. Eesti otsustab mitte osaleda põgenike ümberpaigutamises ning panustab solidaarsusmehhanismi rahaliselt, ekspertiisiga või nende kahe lahenduse kombineerimisel.

Rakendamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastusest. Seaduse ettevalmistamisse panustab suur hulk asutusi riigisektorist, kolmandast sektorist ja rahvusvahelistest organisatsioonidest ning kokku muudetakse või täiendatakse 19 seadust ja 15 määrust.

Meie varasem artikkel Eesti idapiiri arenduse lisarahastusest kirjeldas, kuidas valitsus suunab 17 miljonit eurot seiremehhanismide rajamisse ja droonikaitse võimekuse arendamisse, kasvatades projekti kogumaksumust ligikaudu 200 miljoni euroni. Käsitlesime ka, et idapiiri valmimine nihkub järgmise aasta lõppu, sest rõhk liigub taristu valmimiselt tehnoloogiliselt ambitsioonikamate seire- ja tõkestuslahenduste kasutuselevõtule.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?