Eesti idapiiri arendus neelab lisamiljoneid seire ja droonikaitse tugevdamiseks

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Idapiiri arenduse lisarahastus

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Sholanke Dele

11.05.2026

Eesti idapiiri arendus neelab lisamiljoneid seire ja droonikaitse tugevdamiseks — Uued miljonid idapiirile

Eesti suunab idapiiri väljaehitusse lisaraha ajal, mil põhitaristu on valmimas, kuid julgeolekunõuded kasvavad edasi. Valitsuse 29,3 miljoni euro suurusest lisaeelarvest läheb 17 miljonit eurot seiremehhanismide rajamiseks ja droonikaitse arendamiseks, mis tõstab projekti kogukulu juba umbes 200 miljoni euroni.

Tipphetked

Valitsus eraldas 17 miljonit eurot idapiiri arenduseks, millest 5 miljonit eurot kulub droonikaitse lahenduste testimiseks ja ülejäänu seiremehhanismidele.
Idapiiri valmimine lükkub edasi järgmise aasta lõpuni, kuna seire- ja droonikaitsesüsteemid vajavad täiendavaid investeeringuid ning projekt muutub tehnoloogiliselt oluliselt ambitsioonikamaks.
Droonikaitse lahendusi testitakse edaspidi reaalses töökeskkonnas ja valitsus plaanib hiljem laiendada edukaimat süsteemi kogu Eestit katvaks droonikupliks.

Lisaeelarve suunatakse seire ja droonitõrje lahendustesse

Delfi Eesti teatel eraldas valitsus 17 miljonit eurot idapiiri arenduseks, kus rõhk liigub taristu rajamiselt tehnoloogiliste võimekuste tugevdamisele. Siseminister Igor Taro sõnul kulub sellest summast viis miljonit eurot erinevate droonikaitse lahenduste katsetamiseks, samal ajal kui ülejäänud raha läheb seiremehhanismide rajamiseks.

Taro sõnul on taristu ehitamisega enam-vähem ühele poole saadud, kuid projekt vajab täiendavaid investeeringuid, et piir vastaks muutunud julgeolekukeskkonnale. Tema hinnangul võib riik vajada idapiiri jaoks veel ühekohalise miljonisumma ulatuses lisaraha.

Valitsus soovib pikemas vaates rajada kogu Eestit katva niinimetatud droonikupli. Taro põhjendas seda sellega, et droonioht ei piirdu otselendudega üle piiri, sest vastane võib kasutada varjatud teid, sealhulgas smugeldada droone näiteks varilaevastiku konteinerites.

Valmimistähtaeg pikeneb, kuid võimekus laieneb

Piir ise plaanitakse täielikult valmis saada selle aasta jooksul, kuid seirepunktide väljaehitus kestab järgmise aasta lõpuni. See tähendab, et algsest 2025. aasta valmimisplaanist on liigutud edasi ulatuslikuma ja tehnoloogiliselt tugevama lahenduse suunas.

PPA peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar ütles Delfile jaanuaris, et valitsuse kunagine 2025. aasta eesmärk sai miinimumtasemel täidetud, kuid praegused tööd lähevad sellest kaugemale. Tema sõnul keskendub riik nüüd sellele, et kogu idapiir oleks modernne, eelhoiatav ja tõkestav ning võimaldaks ohtudele kiiremini reageerida.

Piiril hakatakse eri droonikaitse lahendusi testima tegelikus töökeskkonnas, mitte laboritingimustes. Valitsuse eesmärk on valida neist kõige paremini toimiv süsteem ja laiendada see hiljem üle Eesti, mis võib kasvatada nõudlust kohalike seire- ja kaitsetehnoloogiate järele kogu julgeolekusektoris.

Meie varasem artikkel tänavusest lisaeelarvest keskendus valitsuse plaanile kinnitada eelarveneutraalne lisaeelarve, kus raha suunatakse ümber peamiselt idapiiri ja tehisaru arendamisse ilma riigi kulusid kasvatamata. Käsitlesime ka poliitilist vaidlust opositsiooni soovitud negatiivse lisaeelarve üle ning valitsuse eesmärki hoida 2025. aasta kulud kindlates piirides.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?