Eesti viib kliimaseaduse eelnõu valitsuse lõppotsusele enne riigikokku saatmist

Eesti viib kliimaseaduse eelnõu valitsuse lõppotsusele enne riigikokku saatmist
Kliimaseadus valitsuse ette

Pärast pikka poliitilist ebakindlust jõuab Eesti kliimaseaduse eelnõu valitsuses otsustavasse etappi. Kolm aastat kestnud ettevalmistuse järel liigub riigikokku varasematest versioonidest üldsõnalisem seadus, samal ajal kui kliimapoliitika ümber käib jätkuv arutelu selle vajalikkuse ja sisu üle.

Tipphetked

  • Valitsus kavatseb sel nädalal kliimaseaduse eelnõu lõplikult heaks kiita ja riigikokku saata pärast pikka poliitilist arutelu.
  • Riigikokku minev eelnõu on varasematest versioonidest üldsõnalisem, reageerides muutunud poliitilistele ja majanduslikele oludele.
  • Rohereformi asekantsler Kristi Klaas liigub mai lõpus kliimaministeeriumist riigikantseleisse, kuid poliitika järjepidevust lubatakse säilitada.

Kliimaseaduse otsustusfaas valitsuses

Delfi Eesti teatel viis energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt läinud nädalal kliimaseaduse eelnõu valitsusse ning sel nädalal kavatseb valitsus selle lõplikult heaks kiita ja riigikokku saata.

Seaduse tuleviku ümber on olnud palju teadmatust ning poliitilisi otsuseid on oodatud pikalt. Veel 9. aprillil väljendas peaminister Kristen Michal kahtlust, kas Eestil on kliimaseadust vaja, kuid 14. aprillil kinnitas ta Vikerraadio eetris, et seadus on siiski vajalik.

Kolm aastat kestnud protsessi jooksul on muutunud nii maailm kui ka kliimapoliitika. Riigikokku liikuv eelnõu on seetõttu varasematest versioonidest üldsõnalisem, mis viitab paindlikumale raamistikule ajal, mil poliitilised ja majanduslikud olud on muutunud.

Mõju Eesti kliimapoliitika juhtimisele

Seaduse koostamist eest vedanud kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas asub mai lõpus uuele töökohale riigikantseleisse. Tema liikumine toimub ajal, mil kliimaseadus jõuab ettevalmistusest parlamentaarsesse menetlusse.

Klaasi sõnul ei tähenda ametikoha vahetus seda, et Eesti kliimapoliitika kuhugi kaoks. See viitab soovile hoida poliitika järjepidevust ka siis, kui seaduse sõnastus on muutunud üldisemaks ja valitsus valmistub andma eelnõule lõpliku poliitilise heakskiidu.

Meie varasem käsitlus kliimakindla majanduse seaduse eelnõu edasiliikumisest keskendus valitsuse otsusele anda eelnõule roheline tuli ning seada heite vähendamise vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040, lähtudes 2050. aasta kliimaneutraalsuse sihist. Samuti kirjeldasime, et enne riigikokku saatmist tehakse eelnõus ja valdkondlikes teekaartides viimased tehnilised täiendused ning arutelu kaasamise ja valdkondlike eesmärkide üle jätkub.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele