Eesti leibkondade netovara kasv jätkub, varade jaotus liigub rohkem investeeringute suunas

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Leibkondade netovara kasv

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Viktoras Karapetjanc

21.05.2026

Eesti leibkondade netovara kasv jätkub, varade jaotus liigub rohkem investeeringute suunas — Leibkondade varad kasvavad

Eesti leibkondade jõukus on viimase kümnendi jooksul märgatavalt kasvanud ning mediaanleibkonna netovara ulatub 2024. aastaks 103 300 euroni. Varade koosseis muutub samal ajal euroala keskmisele lähedasemaks, sest hoiuste osakaal kahaneb ja aktsiate ning fondiosakute roll suureneb.

Tipphetked

Eesti perede mediaan netovara kasvas 2013. aastast 43 300 eurolt 2024. aastaks 103 300 euroni, tõustes viimase kolme aastaga nominaalselt 56 protsenti.
Finantsvarade osakaal koguvarest tõusis 2013. aasta 10 protsendilt 2024. aastaks 20 protsendini, lähenedes euroala keskmisele tasemele.
Hoiuste osakaal finantsvarades langes 2021–2024 perioodil 70 protsendilt 40 protsendini, samas kui perede laenukoormus jätkas vähenemist.

Uuring toob esile pikaajalise jõukuse kasvu

According to Postimees, Eesti Panga ja statistikaameti värske leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu järgi on Eesti perede netovara 2013. aastast üle kahe korra kasvanud. Uuringut, mille rahvusvaheline nimetus on Household Finance and Consumption Survey, on Eestis tehtud neli korda, aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024, ning see hõlmab kogu euroala.

Eesti Panga ökonomist Tairi Rõõm ütleb, et pikema trendina on Eesti perede jõukus aastate jooksul märgatavalt suurenenud. Kui 2013. aastal oli mediaanleibkonna netovara 43 300 eurot, siis 2024. aastaks on see tõusnud 103 300 euroni.

Viimase kahe uuringulaine vahel, aastatel 2021 kuni 2024, kasvab netovara mediaan nominaalselt 56 protsenti. Kiire hinnatõusu mõju arvesse võttes suureneb see samal perioodil reaalarvestuses 16 protsenti.

Investeeringute osakaal kasvab, laenukoormus väheneb

Perede varade struktuur muutub uuringu järgi senisest hajusamaks ning sarnaneb üha enam euroala keskmisega. Finantsvarade osakaal koguvarest kasvab alates 2013. aastast 10 protsendilt 20 protsendini.

Rõõmu sõnul investeerivad leibkonnad senisest julgemalt riskantsematesse finantsvaradesse, nagu aktsiatesse ja investeerimisfondide osakutesse, millelt on pikas vaates võimalik teenida suuremat tulu kui pangahoiusel. Kui varasematel aastatel moodustavad ligi 70 protsenti finantsvaradest hoiused, siis aastatel 2021 kuni 2024 langeb hoiuste osakaal 40 protsendini.

Samas väheneb ka perede laenukoormus, mis tähendab väiksemat finantsilist haavatavust. Kuigi likviidseid sääste on peredel endiselt vähem kui euroala keskmiselt, viitab varade ja kohustuste muutuv koosseis Eesti leibkondade finantsseisu tugevnemisele.

Meie varasemas loos Eesti ettevõtluskeskkonna ambitsioonist ja kindlustundest ebakindlamas majanduskeskkonnas käsitlesime, kuidas konkurentsivõime säilitamine sõltub investeerimiskindlusest, bürokraatia vähendamisest ning oskustööjõu kättesaadavuse parandamisest. Samuti tõstsime esile riskid, mida tekitavad tööjõupuudus ja ülereguleerimine, ning arutlesime, kuidas need tegurid võivad pidurdada ettevõtete kasvu ja laiemalt majanduse edenemist.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?