Eesti palgakasv ületab inflatsiooni, regionaalne palgalõhe püsib

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Eesti palgakasv ja palgalõhe

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Valuutad

Reguleerivate asutuste uudised

Dan Blystone

02.06.2026

Eesti palgakasv ületab inflatsiooni, regionaalne palgalõhe püsib — Palgad kasvavad, lõhe püsib

Eesti keskmine brutopalk ulatub selle aasta esimeses kvartalis 2 135 euroni ja kasvab aastaga 6,2%, mis tähendab hinnatõusust kiiremat sissetulekute suurenemist. Samal ajal teenib keskmist palka või sellest rohkem vaid umbes kolmandik töötajatest ning palgatase erineb maakonniti väga suurel määral.

Tipphetked

Statistikaameti andmetel tõusis Eesti keskmine palk 2024. aasta I kvartalis 6,2% võrra 2 135 euroni, ületades prognoositud 4%-list inflatsiooni.
Palgakasvu mõjutasid ajutised tegurid, eriti tulumaksusüsteemi muutused, mis suunasid tööandjaid maksude tasumist ajaliselt ümber korraldama.
Maakondlik palgalõhe püsib: Harjumaa keskmine palk ulatus 2 405 euroni, Valgamaal vaid 1 564 euroni, mõjutades piirkondlikku tarbimist ja müügikasvu.

Palgatõusu veavad maksumuudatuste mõjud

Postimees vahendusel teatab Statistikaamet, et keskmine palk jõuab selle aasta esimeses kvartalis 2 135 euroni, olles aastaga tõusnud 6,2%. Kuigi kasv näib tugev, viitavad ökonomistid sellele, et tulemust mõjutavad ajutised tegurid, eelkõige tulumaksusüsteemi muudatused 2025. ja 2026. aastal, mis suunavad tööandjaid palgamakseid ajaliselt ümber tõstma.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul mängivad palgatõusu kiirenemises suurt rolli erandlikud kuud. Tema hinnangul vedas mullu neljanda kvartali kasvu alla detsembri 1,5-protsendiline palgakasv, samas kui tänavu esimese kvartali tulemust hoogustab jaanuari 6,6-protsendiline muutus.

Palgakasvu toetab siiski asjaolu, et see ületab tänavu prognoositud inflatsiooni. Swedbank prognoosib selleks aastaks 4-protsendilist inflatsiooni, millest energia ja transpordi kallinemine annab kolmandiku ning toidu hinnatõus ulatub umbes 5 protsendini, moodustades veerandi tarbimiskorvi kallinemisest.

Maakondade erinevused suunavad tarbimist

Kõrgeim keskmine palk on tänavu esimeses kvartalis Harjumaal, kus see ulatub 2 405 euroni, samal ajal kui Valgamaal jääb see 1 564 euro juurde. Kui Tartumaa välja arvata, jääb kõigis teistes Eesti maakondades keskmine palk alla riigi keskmise taseme.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul ei tähenda väiksem palk maakondades automaatselt seda, et samal ametikohal makstakse eri piirkondades erinevat tasu, vaid pigem on kõrgemapalgalised töökohad koondunud Tallinna, selle lähiümbrusse ja suurematesse linnadesse. See tähendab tema hinnangul, et lisarahast tekkiv nõudlus kasvatab müüki peamiselt jõukamates piirkondades, samas kui maapiirkondades jääb mõju kohalikule äritegevusele tagasihoidlikumaks.

Hinnasurve ei kao samal ajal täielikult. Uusküla märgib, et mais kerkivad hinnad aprilliga võrreldes 0,9%, mis on väga järsk kuine tõus, ning nii suurt hinnakasvu nähti viimati eelmise aasta augustis pärast käibemaksu tõusu.

Meie varasem ülevaade Eesti keskmise brutopalga kasvust 2026. aasta I kvartalis käsitles, et palgatõus püsis 5–6% vahemikus ning kõrgeim keskmine palk oli jätkuvalt Harjumaal. Samuti tõime välja sektorite lõikes suurimad palgatõusud (sh energia ja põllumajandus) ning märkisime, et palgatöötajate arv vähenes aastaga 5000 inimese võrra. Eraldi rõhutasime, et maksuvaba miinimumi suurenemine mõjutab eeskätt netosissetulekut, mitte avaldatud brutopalga kasvunumbreid.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?